„Kui Venemaa tuleb Ukrainast välja, siis kulub mõni aasta end ette valmistada. Mina arvan, et meil ei pruugi olla rohkem kui kolm aastat. Oleme teinud arvutusi, aga 1,5 miljardit laskemoonast tuleb puudu,“ sõnas Herem ja rääkis, et ostetav laskemoon võimaldaks sõja pidamist vaenlasega mitte kontaktis olles, vaid kaugemal.

Herem tõi välja, et kaitsevägi võiks öelda välja riigikaitsesse lähiaastatel pandavad konkreetsed summad.

„Järgmistel aastatel peaks kaitse-eelarve olema oluliselt suurem kui praegu ja siis oleks ta jälle natuke väiksem, sest me oskame arvestada kui palju läheb hankele ja kui palju ülalpidamisele. See ei peaks olema järgmised 10 aastat viis protsenti, äkki järgmised kaks aastat viis protsenti ja siis natuke allpool,“ sõnas Herem.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm märkis, et 1,5 miljardi suurune summa ei ole mitte ideaalne, vaid pigem miinimumnõue ja hädavajadus.

„[Rahandusministeeriumi] Kevadprognoos tähendab, et järgmise nelja aasta jooksul on meil 170 miljonit eurot vähem raha kui oli seni. See on nüüd valitsuse otsustada, kas ja mismoodi selle numbriga tegeleda,“ sõnas Salm.

Loe lähemalt siit.