Eamets: majanduse elavdamise võti on täiendavas laenamises, mitte uutes maksudes 

Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul tuleks Eestis debateerida majanduse laenurahaga elavdamise üle. Eametsa arvates takistab praegu säärast arutelu inimeste hirmutamine 40-protsendilise laenukoormusega, mis jätaks Eesti aga endiselt üheks kõige madalama laenukoormusega riigiks Euroopa Liidus.

 

„Eelmise nädala lõpus ja ka nädalavahetusel kommenteeriti päris palju Eesti riigieelarve seisu. Tänaste prognooside valguses on teada, et selle aasta eelarve defitsiidi suuruseks kujuneb 3,4 protsenti ja järgmise aasta defitsiidiks 5,4, kui valitsus mingeid meetmeid ei kavanda,“ kirjeldas Eamets pressiteates vahendusel Eesti riigieelarve olukorda.

Kas selline defitsiidi kasv toob kaasa mingeid erimenetlusi Europa Komisjoni poolt, on ökonomisti sõnul küll arutamist vääriv teema, kuid vaadates üldist tausta – kaitsekulude ennakkasvu ja Euroopa mõistes väga madalat võlakoormust –, ei juhtu suure tõenäosusega mitte midagi, leiab Eamets . „Eestil on võimalik ennast erakorraliste asjaoludega olukorrast välja manööverdada. Vähemasti kogu senine Euroopa eelarvepoliitika praktika toetab seda. Peaaegu alati leitakse kingid kompromissid või tehakse erandid. Lihtsalt tuleb tahta ja osata oma seisukohti Brüsselis kaitsta,“ ütles majandusanalüütik.

Defitsiidi vähendamiseks on Eestil Eametsa arvates kaks varianti: avaliku sektori kulude kokkutõmbamine või maksukoormuse suurendamine. „See jutt, et meil on riigiaparaadis ainult 7000–8000 ametnikku, ei kannata kriitikat, sest kõikvõimalikud rahajagamise agentuurid nagu põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus, teadusagentuur jne, koos kõikide võimalike riigiametitega ja ilmselt ka sihtasutustega viivad selle numbri 40 000 ametnikuni,“ lausus Eamets.

Maksukoormuse kasvatamine eeldaks ökonomisti sõnul laiaulatuslikku ühiskondlikku debatti sellest, millist riiki me tegelikult tahame. „Täna sellist sisulist arutelu ei ole, vaid pakutakse välja suhteliselt suvalisi makse, et mõnekümne miljoni kaupa katta 1,3 miljardilist puudujääki. Ei tundu just väga ratsionaalne käitumine,“ leidis Eamets.

Samas möönis ka Bigbanki peaökonomist, et igasugune majanduse elavdamine eeldab üldjuhul riigi poolset aktiivset abi kas lisagarantiide, investeeringute või turundustegevuse näol, milleks on aga tarvis lisaraha.

„Nendeks lisavahenditeks on tänases Eestis kaks võimalust, kas laenamine või EL-i vahendite ennaktempos kasutuselevõtmine. EL-i rahade kasutamisele võtmine venib ja kuna sellel perioodil on toetusraha palju konkreetsema sildiga, siis ei saa seda väga lihtsalt näiteks teedeehitusse suunata. Pigem räägime rohelistest investeeringutest, kaitsekulutustest ja digitaliseerimisest. Sihtrühmaks on sageli väikeettevõtted,“ märkis Eamets.

Bigbanki peaökonomisti arvates peaks riik mõtlema ka riigieelarvest majanduse ergutamisele. „Majanduse kasvule ja ekspordivõimekusele panevad aluse ikkagi suured tegijad, nende toetamine on EL-i vahenditest päris keeruline, näiteks vähenesid põllumajanduses pinnatoetused suurtootjatele, sest orienteeruti pigem väikestele tootjatele ja mahetootjatele. Suurtootjate toetamise positiivse näite leiab Leedust, ilmselt tuleks poliitikutel sinna õppeekskursioonile minna,“ lisas ökonomist.