Kui 2023. aasta esimeses kvartalis ostis Prantsusmaa Venemaalt 882 000 tonni veeldatud maagaasi (LNG), siis tänavu kasvas kogus üle 1,5 miljoni tonni. Kliimauuringute keskuse CREA andmed näitavad, et Pariis on aasta algusest maksnud Kremlile gaasitarnete eest kokku üle 600 miljoni euro.

„Ei saa olla nii, et Prantsusmaa ütleb kord, et me peame Venemaaga karmid olema ja siis kannab neile suuri summasid,“ ütles ühe EL-i riigi anonüümseks jääda soovinud diplomaat.

Prantsusmaa valitsuse väitel on Vene LNG ostmine vajalik tagamaks kodumajapidamiste gaasiga varustatus kogu Euroopas. Samuti on riik sõlminud Venemaaga pikaajalise lepingu, millest on juriidiliselt keeruline välja pääseda. Kriitikud ütlevad aga, et Pariis saaks Vene gaasitarnete vähendamiseks tunduvalt rohkem ära teha, väites, et tegevusetus on osaliselt tingitud Prantsusmaa riikliku energiaettevõtte TotalEnergies vastuseisust, kirjutab Politico.

„See pole lihtne teema,“ tunnistas Prantsusmaa energiaministeeriumi ametnik. „Kui me jätkame gaasi eest tasumist, mida me ei impordi, pole sel ka mõtet,“ viitas ta TotalEnergiesi sõlmitud pikaajalistele lepingutele, mis sunnivad teda ostma veeldatud maagaasi Venemaalt.

Kaheksa miljardit sõjamasinale

Mõned kuud pärast Venemaa täiemahulist rünnakut Ukrainale käis Euroopa Liit välja plaani lõpetada 2027. aastaks sõltuvus Moskva fossiilikütuste impordist. Kuigi mõned ELi liikmesriigid ostavad Venemaalt endiselt tuumakütust ning torujuhtme kaudu ka naftat ja gaasi, on EL vähendanud oma sõltuvust ligikaudu kahe kolmandiku võrra ning suutnud kehtestada söe ja nafta meritsi importimisele keelu.

Sarnased jõupingutused LNG-ga on aga nurjunud. Kuigi LNG moodustas eelmisel aastal vaid 5% ELi gaasitarbimisest, maksid ELi riigid Moskvale selle ekspordi eest üle kaheksa miljardi euro, selgus CREA neljapäeval avaldatud uuest raportist.

Prantsusmaa pole aga kaugeltki ainus süüdlane. Vähemalt üheksa Euroopa riiki jätkab Venemaalt LNG ostmist, näitasid laevandusandmed. Samas on Prantsusmaa suurim importija ja ainus suurtest, kelle import on aastaga kasvanud.

Belgia, Hispaania ja Holland – kolm suurimat Vene LNG ostjat Prantsusmaa järel – on kõik teatanud, et toetavad ostude vähendamist, kuid väidavad, et kõik liikmesriigid peavad tegutsema ühiselt.

„Ainus tee edasi on ühine lähenemisviis, kuidas importi vähendada või keelata,“ ütles Hispaania energiaminister Teresa Ribera eelmisel kuul toimunud ELi energiaministrite kohtumisel ajakirjanikele. „Me vajame seda nii kiiresti kui võimalik.“

Leedu on teinud ettepaneku Venemaa LNG täielikuks keelustamiseks. Prantsusmaa majandusminister Bruno Le Maire on aga seni Pariisi tarneid kaitsnud. Ta ütles sel kuul, et Prantsusmaa sõltuvus Moskva gaasist tuleks lõpetada järk-järgult, et vältida hinnatõusu ja liiga suurt mõju turule.

Energiateadlased suhtuvad säärasesse väitesse aga skeptiliselt. Pariisis asuva Jacques Delorsi Instituudi energiaanalüütik Phuc-Vinh Nguyen ütles, et Prantsusmaa valitsusel pole lihtsalt huvi teemaga tegeleda, sest olukord on nende jaoks häbiväärne ning paneks Macroni halba valgusesse. Lihtsam on teema kalevi alla pühkida.

Prantsuse majandusministeeriumi pressiesindaja selgitas Politicole, et Venemaa gaasitarnete kasv oli osaliselt tingitud streikidest, mis häirisid eelmisel aastal tugevalt normaalseid vooge. Pressiesindaja väitel liigub Prantsusmaa LNG-terminalist veeldatud gaas edasi ka teistesse riikidesse, näiteks Itaaliasse.

„Valitsus uurib alternatiivsete tarnete võimalusi ilma Euroopa energiajulgeolekut ohustamata“, lisas pressiesindaja ja rõhutas, et Pariis toetab täielikku järk-järgulist lõpetamist 2027. aastaks.

Prantsusmaa jaoks muudab olukorra keeruliseks tõsiasi, et Prantsusmaa energiagigandile TotalEnergies kuulub 20% osalus Jamali veeldatud maagaasi projektis, mis opereerib Loode-Siberis LNG tehast, mille enamusosalus kuulub Venemaa eraenergiaettevõttele Novatek. Pikaajalise lepingu alusel on Prantsuse firma sunnitud ostma rajatisest igal aastal vähemalt neli miljonit tonni LNG-d. Ja seda 2032. aastani.

Eesti initsiatiivi ei toetata

Firma tegevjuht Patrick Pouyanné on avalikult nimetanud Venemaa veeldatud maagaasi keelustamist ebamõistlikuks enne 2025. või 2026. aastat, sest praegu polevat maailmas veel piisavalt LNG võimet.

Nguyen ütles, et kuna TotalEnergis on Prantsusmaa energiasalv ja üks riigi suurimaid ettevõtteid, kuulatakse valitsuses Totali seisukohta väga-väga tähelepanelikult.

Euroopa Liit võiks Venemaa impordi asendada USA tarnetega, ütles ICIS-i turuanalüüsi ettevõtte gaasituru vanemanalüütik Aura Sabadus ja möönis, et kohe LNG keelamine võiks hindu tõsta.

Kuigi EL-is kaalutakse uut, 14. sanktsioonipaketti, siis LNG-d sinna tõenäoliselt ei panda. Balti riigid ja Poola on selleks aga korduvalt soovi avaldanud, kirjutab Politico. „Ma kahtlen, kas me saavutame selles küsimuses üksmeele,“ möönis üks Euroopa Komisjoni kõrge ametnik.

ELi riikidel on aga peagi võimalus seaduslikult keelata Venemaa ettevõtetel oma LNG terminalides kohtade broneerimine, lisas ametnik. Siiski ei aita selline meede lahti saada Vene ettevõtetega sõlmitud pikaajalistest tarnelepingutest. Need lepingud sätestavad tavaliselt minimaalset kohustuslikku LNG ostmise mahtu, isegi kui tegelikult tarned peaksid katkema, ütleb lobiühenduse European Federation of Energy Traders gaasikomisjoni juht Doug Wood. Samas lisas Wood, et riigid saaksid vähendada tarneid lepinguliselt nõutud minimaalse koguseni.

Veel üks mõte on kehtestada Vene LNG impordile hinnalagi. CREA aruande järgi aitaks hinnalagi 17 eurot megavatt-tunni eest piirata Vene valitsuse tulusid LNG müügist kolmandiku võrra.