Potisepp magusamaksust: tooted ei kalline vaid maksumäära võrra

Joogi- ja toidutootjad näevad oluliselt vaeva, et vähendada jookides suhkrute hulka. Tulevane magusamaks ajab nii neil kui ka liidul härja punaseks.

Tootjate eesmärgiks oli vähendada lisatud suhkrute hulka võrreldes 2015. aastaga 2020. aastaks 10% ning 2025 aastaks 15%. „Magusa joogi maksu õigustatakse aga väitega, et see motiveerib tootjaid vähendama suhkrute sisaldust jookides ja nii paraneks väidetavalt ka rahva tervis. Numbrid näitavad ilmekalt, et tootjad ei vaja motiveerimist toodete koostise muutmisel ja tõestavad, et suhkrute vähendamine jookides, mis on tehtud viimase kaheksa aastaga, ei pane kedagi tasakaalustatult toituma,“ rõhutas toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Hinnad tõusevad

Maksu vajalikkust põhjendades on eelnõu seletuskirjas toodud eeskujuks Suurbritanniat, kus magustatud jookide maksustamise tulemusel vähenes lisatud suhkrute kogus maksustatud jookides keskmiselt 30%. „Lisatud suhkrute kogus 100 ml kohta vähenes keskmiselt 15,5 grammilt 10,8 grammile. Eestis on aga juba praegu karastusjookide keskmine lisatud suhkrute kogus 7,6 g/100 ml. Jääb üle vaid järeldada, et valitsus on võtnud eesmärgiks jõuda suhkrusisalduse pingereas Euroopa viie magedaima riigi hulka,“ lisas Potisepp.

Eesti planeeritav maksumäär on Euroopa kõige kõrgem olukorras, kus Eesti on elanike ostujõud on 87% EL keskmisest, kuid kus toiduainete hinnad on juba 108% EL keskmisest. Potisepp juhib tähelepanu, et tooted ei kalline vaid maksumäära võrra, vaid sinna lisandub ka kaubanduse juurdehindlus ning käibemaks 22%. „See tõstab toodete hinna naaberriikidest kõrgemale. Näiteks kui Cido virsikunektar 1l maksab Lätis 2,25 eurot, siis Eestis hakkab see keskmiselt maksma 2,85 eurot. Froosh smuuti maksab Rootsis hetkel 2,25 eurot, Eestis hakkab sama toode maksma keskmiselt 2,89 eurot.“

„Maksueelnõu argumendid on sisutühjad“

Tootjad tõid välja, et suhkur pole toodetes ainult magustaja, vaid sellest sõltub ka toote struktuur, säilivus ning maitse stabiilsus säilivusaja jooksul. Samuti tuleb muudatusi teha toodetes järk-järgult, et tarbija jõuaks uue maitsega harjuda.

Potisepp lisas, et kuna ühegi riigi kogemus ei näita magusate toodete maksustamise mõju ülekaalu vähenemisele ning Eesti tootjad on juba omal initsiatiivil suhkrute sisaldust toodetes vähendanud, on maksueelnõu argumentatsioon sisutühi ja selle eesmärk on vaid raha kogumine riigieelarvesse arvestamata maksu kahjulikku mõju ettevõtetele. „Eelnõu on täis valeandmeid ja vigasid, viidatakse uuringutele, mis tänaseks on juba tühistatud. Valede abil ühe maksu läbisurumine on häbiväärne ja tugevdab vaid usaldamatust valitsuse suhtes.“

Suhkrute vähendamine jookides

• A le Coq on viimase kaheksa aastaga vähendanud kõikides mittealkohoolsetes jookides lisatud suhkru kogust 14%.

• Coca-Cola toodete suhkrusisaldus on vähenenud 20%.

• Saku Õlletehas on vahemikus 2015 – 2023 vähendanud energiajookide suhkrusisaldust 10,2%, karastusjookide 13,9% ja vitamiinijookide, maitsevete suhkrusisaldust 46,2%.

• Orkla Eesti on lisatud suhkruga mahlajookides ja nektarites vahemikus vähendanud lisatud suhkru sisaldust 15%. Kogu joogiportfellis samal perioodil 23%.

• Tere on vähendanud joodavates piimatoodetes keskmiselt 36% lisatud suhkrute sisaldust ja Farmi keskmiselt 20%.