20 aastat NATO-s. Eesti sai allianssi, sest Venemaad peeti korraks partneriks. „Meil vedas ajaloolise aknaga“

Täna 20 aastat tagasi sai Eesti NATO liikmeks. Tagantjärele vaadates võib see näida iseenesestmõistetav, kuid tegelikult polnud seda ei liitumine ise ega ka Eesti päriselt kaitstuks saamine. Viimane on nõudnud kaks aastakümmet järjepidevat tööd ja pöördelisi muutusi liitlaste mõtlemises.

„Oli aeg, kui NATO liikmesus oli iseenesestmõistetavusest nii kaugel, kui üldse olla saaks,“ ütleb välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, kes läks välisministeeriumisse tööle mõned kuud enne 2004. aasta 29. märtsi, kui Eesti NATO-ga liitus. „Oli tunne, et we’ve made it (oleme tippu jõudnud – toim) – ajaloo lõpu tunne,“ märgib ta.

Vseviov räägib, et saame alles nüüd lugeda avalikuks tulnud memosid sellest, mida riigid toona, 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses Balti riikide võimaliku tulevase liikmesuse kohta arvasid. „Me näeme, kui vähe iseenesestmõistetav see siis oli, ja ometi me saavutasime selle eesmärgi,“ sõnab kantsler.