Valgevene võimud pidasid kinni 12 poliitvangidele õigusabi andnud advokaati

Valgevene inimõiguste organisatsioonid teatasid, et võimud pidasid eelmise kuu lõpus toimunud haarangute käigus kinni 12 advokaati, kes on aidanud poliitilistel põhjustel vangistatuid.

Alates 2020. aastal toimunud massimeeleavaldustest on Valgevene võimud kinni pidanud üle 35 000 inimese. Paljud väidavad, et neid piinati vahi all, sunniti riigist põgenema ning tembeldati ametivõimude poolt „äärmuslasteks“. Võimud on kinni pidanud ka advokaate, kes on viimase nelja aasta jooksul andnud õigusabi poliitvangidele ja nende peredele.

Viimane vahistamislaine toimus kaks nädalat tagasi, 28. veebruaril, mille käigus peeti kinni 12 advokaati. Õigusaktivistid ei tea, kui paljud kinnipeetutest jäävad trellide taha.

„Surve juriidilistele ringkondadele massiliste arreteerimiste ja haarangute kaudu rikub kodanike õigusi saada kvalifitseeritud õigusabi,“ kirjutas seitse Valgevene inimõiguste organisatsiooni ühisavalduses.

Valgevene keelustas eraadvokaadibürood 2021. aastal ja sellest ajast alates on kaitseadvokaadid kuulunud riiklikesse ühendustesse, mis on justiitsministeeriumi hoolsa järelevalve all.

Inimõiguste organisatsiooni Viasna andmetel on alates 2020. aastast olnud vähemalt 23 juhtumit, kus vahistati advokaate pärast poliitvangide abistamist. Rohkem kui 500 advokaati on kaotanud oma litsentsi ja lahkunud ametist ning trellide taga on 1418 poliitvangi.

Viasna inimõiguste aktivist Pavel Sapelka ütles The Associated Pressile, et advokaadi leidmine poliitvangidele muutub järjest keerulisemaks. Tema sõnul on riigis inimõigustega „katastroofiline olukord“, sest vahistatakse nii opositsiooniliidreid ja aktiviste kui ka nende advokaate.