Läbi kukkusid mõlemad muudatusettepanekud. Esimese järgi järgi oleks kaotatud 1937. aastast pärineva põhiseaduse säte, mille kohaselt on pere loomise aluseks abielu. Selle asemel oleks uues sõnastuses öeldud, et pere võib põhineda nii abielul kui muudel püsisuhetel.

Teise muudatuse järgi oleks kaotatud praegune põhisseadussäte, et emad ei ole kohustatud elatise saamiseks töötama, kuna see tähendaks koduste kohustuste hooletuse jätmist. Uue sõnastuse järgi peaks riik tunnustama pereliikmete vastastikuseid toetussidemeid, mis on ühiskonna püsimise eelduseks.

Abielu põhiseaduslikku rolli puudutava muudatusettepaneku vastu oli 67,7% osalenutest. Naiste koduse rolli teemalise muudatusettepaneku vastu oli koguni 73,9%. Peaminister Leo Varadkar oli kutsunud valijaid üles muudatusi toetama. Ta hoiatas enne hääletust, et vastupidine otsus tähendab sammu tagasi mineviku suunas ning saadab abieluvälistest peredest pärit lastele signaali, et nad ei ole ühiskonnas oodatud.

Valitsusele andis enne hääletust tagasilöögi riigi peaprokuröri Rossa Fanningu lekkinud siseraport, mille järgi on muudatused lohakalt sõnastatud ja võidakse kohtus edukalt vaidlustada. Limericki ülikooli juuraõppejõud Laura Cahillane kommenteeris ajakirjale Politico, et valitsus ei võtnud kriitikat piisavalt tõsiselt. „Samuti võis olla natuke ülbust selles, kuidas valitsus uskus, et valijad lihtsalt lasevad end naistepäeval feminismilainest kaasa kanda ja hääletavad poolt,“ lisas ekspert.

2018. aastal kiitsid Iiri valijad heaks põhiseadusmuudatuse, millega kaotati abordikeeld.