Enamik kandidaate kuulub nelja ametlikult registreeritud parteisse, mis kõik toetavad ligi 30 aastat võimul olnud president Aljaksandr Lukašenka poliitikat. Eelmisel aastal keeldudi valimistele registreerimast üle kümnel parteil.

„Hääletussedelil pole inimesi, kes pakuksid tõelisi muutusi, sest režiim on lubanud osaleda ainult talle mugavatel nukkudel,“ ütles Leedus viibiv opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja videoavalduses. „Me kutsume üles boikoteerima seda mõttetut farssi, ignoreerima neid valimisi ilma valikuvabalt,“ lisas ta.

Pühapäevased valimised Valgevenes on esimesed pärast 2020. aastal vaidlusi tekitanud hääletust, mis andis Lukašenkale kuuenda ametiaja ja vallandas meeleavalduslaine riigis.

Parlamendivalimised leiavad aset keset järeleandmatut eriarvamuste mahasurumist. Opositsioon on öelnud, et teisipäeval alanud varajane hääletamine on soodne häälte manipuleerimiseks, sest valimiskastid olid viis päeva järelevalveta. Ametnike sõnul andsid 40% valijatest hääle eelhääletamise ajal.

Visna inimõiguste keskuse teatel olid osad avaliku sektori töötajad sunnitud eelhääletusel osalema. Nende sõnul kasutavad võimud kõiki olemasolevaid vahendeid, et tagada neile vajalik tulemus. Lisati, et hääletuse ajal toimuvad kinnipidamised, vahistamised ja läbiotsimised.

Esimest korda eemaldati valimisjaoskondades hääletamiskabiinidelt kardinad ja valijatel keelati oma hääletussedelit pildistada. Eelmiste valimiste ajal julgustasid aktivistid valijaid oma sedeleid pildistama, et takistada häälte manipuleerimist.

Samuti teatas Lukašenka, et kandideerib järgmisel aastal uuesti presidendiks. „Öelge [opositsioonile], et ma kandideerin,“ ütles ta riigimeediale.