KUULA | Mida teha, kui avastad ostetud kinnisvaralt varjatud puuduse?

Kohtulugude podcasti uues osas räägivad Harju Maakohtu kohtunik Kai Härmand, Pärnu Maakohtu kohtunik Kadri Mälberg ja Uus Maa kinnisvarabüroo jurist ja juhatuse liige Karlis Kolk kinnisvarast ja sellest, kuidas nii ostja kui müüja ennast kaitsta saavad.

Kohtupraktikast võime leida üsna drastilisi näiteid, kus vaieldakse selle üle, millise ehituskvaliteediga peaks olema saja-aastane maja või kas see, et sa leiad oma tagahoovist väetisehoidla, on kinnistu varjatud puudus. See aga, mida varjatud puudus endast täpselt kujutab või kuidas tuleks käituda, kui see avastatakse, on inimeste jaoks pisut segane.

Riigikohus on öelnud, et varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud ka hoolsalt asja üle vaadates avastada. Ehk siis kõik, mida me näeme, on tavalised puudused, aga varjatud puudused on sellised, mida inimene ise ei näe. Kuigi neid ei näe ei ostja ega müüa, ei välista see müüja vastutust varjatud puuduste eest. Näiteks siinkohal juhus, kus ostja hakkas seina lahti võtma ja avastas, et soojustuseks on kasutatud prahti ja paberit.

Puuduste kõrval räägitakse sageli ka keskmisest kvaliteedist. Kui me räägime uuest hoonest, mis on äsja püsti pandud, on meil olemas näiteks ehitusstandardid ja kasutusload, mille põhjal on kvaliteeti võimalik tuvastada. Kui jutt on aga 100- või 200-aastasest majast, siis on mingist kehtestatud standardist väga raske rääkida. Sellises olukorras saab lähtuda hoopis sellest, et elamu peab olema elamiseks kasutatav. Isegi kui vana maja vastab oma kvaliteedile, kuid ei ole elamisväärne, peab müüa selle eraldi välja tooma.

Kuula saatest lähemalt, kuidas müüja ennast kaitsta saab ja mida ostjana teha, kui oled avastanud varjatud puuduse.