Esimest korda on kirjalikult mainitud eestikeelsest koorilaulu just sel aastal, kui Prantsusmaal õiendati arveid revolutsionääridega. 230 aastat tagasi ehk 1794. aastal uputas Suur Prantsuse revolutsioon end verre, hukates sel aastal ka revolutsiooni ühe arhitekti Maximilien Robespierre.

Kristjan Luhamets on kirjutanud, et siin rahulikul Liivimaal pani 1794. aastal Kambja vallas kirikuõpetaja Heinrich Andreas Erxleben lapsed koorikaupa laulma. See on ka põhjuseks, miks Kambjat saab pidada Eesti koorilaulu hälliks.

Tähistamaks olulist daatumit Eesti ajaloos, algasid ettevalmistused festivaliks eelmise aasta kevadel, mil otsiti liikmeid kooriakadeemiasse. Osalejad võtsid osa koolitusprogrammis, mis aitaks neil lihvida ja täiendada oma oskusi parimate koolitajate käe all nii Eestist kui ka laiast maailmast.

Kooriakadeemia produtsent Maarja Ülper rääkis, et koolitustel otsiti vastuseid küsimustele, miks meile koorilaul ja kuidas puudutada hinge.

Osalenud kümme koori viivadki läbi koorimuusikafestivalil Kambjas, Külitses, Ülenurmes, Tõrvandis, Vana-Kuustes ning Pangodis. Kontserdisari jõuab publikuni 16.–18. augustil, pidades sellega meeles Eesti koorilaulu sündi, mis 20. sajandil viis veretu laulva revolutsioonini ja iseseisvuse taastamiseni.

Lisaks astub koorimuusikafestivalil üles särasilmne Maarja Küla ja Kodijärve Kodu koor, kus erivajadustega lauljad on ette valmistanud kaasahaarava kava. Samuti kaasatakse festivalil juhendajatena erivajadustega inimesi, et anda neile julgust ka ise kultuurisündmusi vedada.

Kooriakadeemia toetab kooriliikumise püsimajäämist ja kooriprodutsentide järelkasvu Eestis. Kontserdid sünnivad koos lauljate, lavastaja Priit Strandbergi, koolitajate Astrid Halliku, Markko Karu ja Maarja Ülperiga. Kooridega on esinemistel kaasas nii näitlejaid, pillimängijaid, luuletajaid kui lavastajaid.

Festivalipassi Kambja kooriakadeemia kontsertidele saab soetada Piletilevist. Rohkem infot Tartu 2024 kodulehel.

Jaga
Kommentaarid