„Ilma vabaduseta on vabatahtlikkus küll mingi piirini võimalik, kuid lõpuks ikkagi petlik. Ilma vabatahtliku panuseta ei ole ka normaalselt toimivat vaba ühiskonda,“ ütles riigipea. „Täisväärtusliku elu tarvis ei ole vaja muud kui vabadust ja pealehakkamist.“

Karis meenutas, et Eesti iseseisvuse juur on paljus just seltsitegevuses, kui meie oma kultuuri ja pärandi väärtustamiseks, hariduse ja vaimuelu edendamiseks asuti ühiselt ning vabast tahtest koos tegutsema. Viidates Tartu rahu aastapäevale ütles riigipea, et Vabadussõjas olid esimeseks innustavaks jõuks just vabatahtlikud kooliõpilased. „Seltsitegevus ja vabatahtlik osalemine aitas luua need ühendavad lülid, olla selleks mördiks, mis lasi ärkamisajast kasvatada iseseisvuse, ühendas Eesti sisemiselt selliseks tervikuks, millele toetudes sai luua oma riigi,“ sõnas riigipea.

President avaldas heameelt, et meil Eestis on elav ja paljudel puhkudel eest vedav vabakond, kes suudab ja julgeb olla teenäitajaks, nõudlikuks küsijaks ja tagant tõukajaks ka raskete teemade puhul. „Õnneks jagub vabakonnal unistusi ning julgust ja rõõmu neid ideid ellu viia ja õnneks jagub inimesi, kes märkavad, on valmis ise tegema ja vastutuse võtma,“ ütles ta.

Riigipea sõnul on headest inimestest siiski alati puudus, mistõttu peame koos mõtlema, kuidas toetada väsinuid ja hoida mõtte- ja tegudesära. Samuti tasub tema sõnul endale ja teistele meelde tuletada, et kõik ei saagi alati õnnestuda, mõni asi lähebki viltu. „Aga proovima peab, sest muidu ei suuda me midagi paremaks muuta ja vannume lihtsalt alla oludele,“ julgustas ta.

President Karise sõnul on vabatahtlik tegevus üks paremaid ühiskonna vaimse tervise tagajaid ühelt poolt selles osalejatele, kes leiavad nii endale õige ja südamelähedase teema, mis kõnetab ka ühiskonda. Teiselt poolt aga kõigile, keda eestvedajate tegevus innustab.