Pevkuri sõnul oli kohtumise põhiteema Ukrainale antud miljoni mürsu lubadus. „Ühest küljest on mul hea meel, et saime kokkuleppele, et miljon mürsku tarnitakse Ukrainale selle aasta jooksul,“ rääkis Pevkur. „Aga teisalt oleks loomulikult tahtnud näha, et seda tehakse kiiremini.“

Mullu märtsis leppisid Euroopa riigid kokku, et 2024. aasta kevadeks saadetakse Ukrainasse üks miljon 155 mm kaliibriga mürsku. Eesti oli plaani algataja ning üks eestvedaja.

Pevkuri sõnul jääb algne eesmärk täitmata, kuna Euroopa ladudest pole väga palju mürske võtta. Paljudel riikidel pole viimase mõnekümne aasta jooksul olnud põhjust lõhkekehasid juurde toota, lisas ta. „Eks tuleb teha kompromisse oma kaitsevõime säilitamise ja Ukrainale saadetavate mürskude vahel,“ nentis kaitseminister.

Pevkuri sõnul lepiti kokku, et ükski riik ei ütle välja oma täpset panust mürsukampaaniasse. Ta avaldas siiski, et Eesti annetatud mürskude arv jääb tuhandete piiresse.

„Väga positiivne on see, et Euroopa tööstus on nii-öelda jalad kõhu alt välja võtnud,“ tunnustas Pevkur. Ta selgitas, et tööstused on mürskude tootmise kiirust aastaga pea kahekordistanud.

NATO kindralid on viimastel päevadel rõhutanud, et sõjaoht muutub aina suuremaks ning Euroopa peab valmistuma Venemaa rünnakuks. Pevkur lausus, et kaitseministrite kohtumisel räägiti siiski põhiliselt Ukraina toetamisest ning idapoolset sõjasurvet Euroopale ei arutatud. „Euroopa kaitseplaanid on seotud eelkõige NATO tegevusega ning NATO kaitseministrite kohtumine toimub kahe nädala pärast,“ märkis ta.