„Eesti on hariduskriisis, mille põhjuseks on aastaid tegemata reformid ning kõikide erakondade katteta lubadused, et õpetajate palk peab olema 120% Eesti keskmisest palgast. Ometi on selge, et haridustöötajad ei seisnud täna Toompeal ainult väärika palga pärast. Probleemid meie haridussüsteemis on laiemad ja need saab lahendada, kui valitsus istub õpetajate ja kohalike omavalitsustega laua taha hariduslepet arutama. Seda saab teha kõige paremini töörahu tingimustes, kui kahjuks ei ole koalitsioonis üksmeelt, et vajalikud 10 miljonit eurot leida,“ alustas Tsahkna postitust.

Tsahkna lisas, et haridusminister on teinud endast kõik, et streiki ära hoida. „Vahetult enne 2024. aasta riigieelarve kinnitamist, leidis ta ministeeriumi eelarvest veel täiendavalt 8 miljonit eurot lisaraha. Rahandusminister püüab aga jätta muljet, justkui oleks streik vaid haridusministri probleem. Ei ole, see on kogu ühiskonna ja kogu valitsuse probleem, millega tuleb koos tegeleda,“ ütles ta.

Tsahkna märkis, et streik ja hariduskriis on kõikide erakondade lahendada. „Kõik erakonnad on andnud lubadusi - nüüd tuleb need täita,“ ütles ta.

„Rahandusministri arusaam, et haridusminister peab kärpima ministeeriumi eelarvest kulusid 200 miljoni võrra, ei ole adekvaatne - see raha tuleks teaduse ja hariduse arvelt, mis on samuti erakondade üleselt kokku lepitud,“ sõnas ta ja lisas, et haridusse tuleb pidevalt investeerida. „Vastasel korral jäämegi alati peale uue aasta riigieelarvega väljatulemist samu jutupunkte kasutama.“