Novembri lõpus Iisraeli ja Hamasi vahel sõlmitud pantvangide vabastamise leping kestis kuus päeva ning vabastati üle 100 inimese. Selgeks on saanud tõsiasi, et võimalus uueks kokkuleppeks on pea olematu.

Mõned pantvangide lähedased näevad Iisraeli tegevuses ainult vangistuses peetavatele inimestele kahju tekitamise ohtu. Teised on vihased selle peale, et Punane Rist ei suutnud neid aidata.

Neljapäeval kogunesid pantvangide sugulased valjuhäälditega Gaza piirdeaia lähedusse, et edastada sõnumeid, lootes, et need jõuavad nende lähedasteni.

Sündmus oli esimene seeriast, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu sellele, et alates pühapäevast on pantvange Gazas hoitud 100 päeva, teatas pantvangide ja kadunud perekondade foorum CNN-ile.

Teisipäeval Iisraeli raadiojaamale 103 FM antud intervjuus ütles Wenkert, et tema ja teiste sugulaste konvoi olid juba piirialale jõudnud. Ta ütles, et aktsiooni võtsid ette „kümned pered“, kes olid „väsinud ja ei saa enam oodata“.

Wenkerti sõnul peaks valitsuse peamine prioriteet olema pantvangide vabastamine, lisades, et „sõjaline surve ei tööta“.

Samuti ei olnud ta rahul Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega (ICRC). „Punase Risti eesmärk on pakkuda humanitaarabi mõlemale poolele,“ ütles ta ja väitis, et organisatsioon ei suutnud pantvange ega nende perekondi aidata.

CNN-ile tehtud avalduses tunnistas ICRC pressiesindaja, et Punane Rist mõistab nende frustratsiooni.

„Oleme esimesest päevast peale nõudnud kõigi pantvangide viivitamatut vabastamist ja ICRC-le juurdepääsu tagamist. Oleme pidevalt küsinud teavet nende ja nende praeguse tervisliku seisundi kohta,“ ütles pressiesindaja.

Ta kinnitas, et tegevusega jätkatakse ja lisas, et ICRC „ei saa midagi ette võtta“, kui pooled ei jõua kokkuleppele.