Colorado ülekohus otsustas detsembris, et Trumpil ei ole õigust kandideerida, sest ta on osalenud seoses Kapitooliumi rahutustega mässus, vahendab BBC News.

Mitmetes osariikides on algatatud kümneid kohtuasju, millega püütakse Trump tänavustelt presidendivalimistelt diskvalifitseerida. Minnesotas ja Michiganis on kohtud need katsed tagasi lükanud. Oregonis on asi menetluses. Maine’i osariigi sekretäri diskvalifitseeriva otsuse on Trump samuti vaidlustanud.

USA ülemkohtu otsus Trumpi kandideerimisõiguse kohta kehtiks üleriiklikult.

Maine’is ja Colorados kõrvaldati Trump valimistelt esildiste alusel, milles teda süüdistati 2021. aasta 6. jaanuari Kapitooliumi rahutuste õhutamises. USA põhiseaduse 14. parandus keelab kõigil, kes on osalenud mässus või ülestõusus, föderaalameteid pidada.

Trumpi kampaaniameeskond süüdistas Colorado ülemkohut ja demokraadist presidenti Joe Bidenit „kõige võimaliku tegemises, et jätta Ameerika valijad hääleõigusest ilma, püüdes president Trumpi kõrvaldada“.

„See on ebaameerikalik ja põhiseadusevastane valimistesse sekkumise akt, mis ei saa kehtima jääda,“ kuulutas kampaania pressiesindaja Steven Cheung.

Trumpi otsust ülemkohtusse pöörduda oli oodata. Colorado ja Maine’i otsuste kehtivus on peatatud, kuni kohtuotsuste langetamiseni.

Trumpi advokaat Alina Habba ütles eile Fox Newsile, et Trump on mures, et konservatiivide enamusega ülemkohus võib langetada otsuse tema vastu, et seda ei süüdistataks Trumpi-meelsuses.

Õiguseksperdid ütlesid BBC-le, et ülemkohus on keerulises seisus.

„Ülemkohtul palutakse defineerida demokraatia piirid,“ ütles New Yorgi ülikooli põhiseadusliku õiguse professor Samuel Issacharoff.

Üks kõige suuremat väljakutset pakkuv aspekt on Issacharoffi sõnul see, et Trumpil on ühes leeris tohutu toetus ja teises leeris jällegi põlatakse teda tohutult.