Resolutsiooni poolt hääletas 153 riiki, 10 vastu, sealhulgas USA ja Iisrael, ning 23 jäid erapooletuks. Eesti hääletas relvarahu nõudmise poolt, vahendab Associated Press.

Resolutsioon väljendab „suurt muret katastroofilise humanitaarolukorra pärast Gaza sektoris ja Palestiina tsiviilelanikkonna kannatuste pärast“ ning märgitakse, et palestiinlasi ja iisraellasi tuleb kaitsta vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele. Samuti nõutakse „kõikide pantvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning humanitaarabi juurdepääsu tagamist“.

„Täna oli ajalooline päev peaassambleelt saadetud võimsa sõnumi mõttes,“ ütles Palestiina ÜRO suursaadik Riyad Mansour pärast hääletust.

Iisraeli liitlast USA-d peetakse ainsaks üksuseks, kes suudaks veenda Iisraeli leppima relvarahuga. Tavapärasemalt karmima sõnakasutusega hoiatas USA president Joe Biden enne hääletust, et Iisrael on Gaza „valitsematu pommitamise“ tõttu kaotamas rahvusvahelist toetust.

Iisraeli suursaadik ÜROs Gilad Erdan ütles enne hääletust, et relvarahu „ainult pikendab surma ja hävingut piirkonnas“.

„Rahurahu tähendab ühte ja ainult ühte – Hamasi ellujäämise tagamist, Iisraeli ja juutide hävitamisele pühendunud genotsiiditerroristide ellujäämise tagamist,“ ütles ta. Ta lisas, et kui ÜRO liikmesriigid tahavad relvarahu, peaksid nad helistama Hamasi Gazas asuvasse kontorisse.

USA pani reedel veto Julgeolekunõukogu resolutsioonile, milles nõuti humanitaarset relvarahu. Erinevalt Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ei ole Peaassamblee resolutsioonid õiguslikult siduvad.