Eelnõu näeb ette, et eriprokuratuur lõpetab tegevuse 15. jaanuariks. Prokurörid peaksid asuma tööle peaprokuröri alluvuses ning piirkondlikud bürood võtavad üle pooleliolevad kohtuasjad.

President Zuzana Čaputová, opositsioon ja valitsusvälised organisatsioonid protestisid sammu vastu. Nende sõnul kahjustab see õigusriigi põhimõtet. Čaputová nimetas valitsuse plaane õigussüsteemi osas „kahjuks ja ohtlikuks“.

Seadus vajab parlamendi ja presidendi heakskiitu. Kolmeparteilisel koalitsioonil on parlamendis enamus. President Caputova saaks muudatustele veto panna või konstitutsioonikohtus vaidlustada, kuid siiski saab koalitsioon tema vetost lihthäälteenamusega üle astuda.

Ühe esimese otsusena lõpetas neljandat korda võimule naasnud Fico sõjalise abi andmise Ukrainale. Samuti on Fico vastu EL-i Venemaa sanktsioonidele ja soovib blokeerida Ukraina liitumise NATOga.

Fico kriitikud muretsevad, et ta võib panna Slovakkia loobuma oma läänemeelsest kursist, võttes eeskujuks peaminister Viktor Orbáni juhitud Ungari.

Korruptsiooniga seoses on osadele selliste juhtumitega tegelevatele eliituurijatele ja politseiametnikele antud korraldus koju jääda või vallandatud. Valitsus kavatseb muude õigussüsteemi muudatuste hulgas ka korruptsiooni eest karistamist leevendada.

Eelmine valitsus asus võimule 2020. aastal pärast korruptsioonivastast kampaaniat. Kümneid Fico parteiga seotud kõrgeid ametnikke, politseinikke, kohtunike, prokuröre, poliitikuid ja ärimehi süüdistati ja mõisteti süüdi korruptsioonis ja muudes kuritegudes.

Slovakkia Transparency International teatas, et 95% süüdistatavatest, sealhulgas riigiametnikest, kelle juhtumid on eriprokuratuur kohtusse saatnud, on süüdi mõistetud ja karistatud.