Putin kuulutas, et massirepressioonid ei tohi Venemaal korduda

President Vladimir Putin kuulutas eile, et ulatuslike repressioonide kordumine Venemaal on lubamatu, vahendab Interfax.

„Kui me räägime poliitiliste repressioonide ohvritest, peame me silmas kõige erinevamaid inimesi, nii neid, kes olid tõesti nõukogude korra vastased, kui ka pooldajaid, kes sattusid trellide taha erinevatel sisepoliitilistel põhjustel... Oli täiesti juhuslikke inimesi. Kõik see on tähtis, aga meie jaoks on tähtis muu. Meie jaoks on tähtsam, et midagi sellist meie riigi ajaloos ei korduks, sest kõik see tervikuna tekitas meie rahvale ja meie riigile tohutut, raskesti korvatavat kahju,“ lausus Putin.

Putin märkis, et „õiguse kui sellise puudumine inimeste saatuste otsustamisel on vastuvõetamatu, kui me tahame, et riigil oleks tulevik“.

Putin toetas ettepanekut jätkata riikliku poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuse igavikustamise kontseptsiooni kehtimist, mis lõpeb selle aasta lõpus.

Eksiilportaal Meduza märgib, et kodanikuaktivistid ja opositsioonipoliitikud on Venemaal viimastel aastatel langenud aktiivse tagakiusamise ohvriks. Tuntuim neist on Aleksei Navalnõi, keda on püütud mürgitada närvimürgiga Novitšok ja kes kannab koloonias 19-aastast karistust. Paljud teised opositsionäärid on samuti vangis või kodumaalt põgenenud.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on surve teisitimõtlejatele tugevnenud. 2023. aastal on tagakiusamise alla langenud muu hulgas opositsionääre kaitsnud advokaadid.

Repressioonide uurija Austin Matthews ütles septembris Meduzale, et erasõjafirma Wagner asutaja Jevgeni Prigožini hukkumist, kindral Sergei Surovikini ametist vabastamist ja Igor Strelkovi vahistamist võib lugeda „puhastuste“ näiteks.

Keskus Memorial on lugenud poliitvangideks 628 inimest, kellest üle 400 puhul on põhjuseks religioon.

OVD-Info andmetel on Venemaal poliitilistel põhjustel vangistuses 1011 inimest.