Valgevenet raputasid president Aljaksandr Lukašenka vaidlustatud valimisvõidu ajal 2020. aastal massimeeleavaldused, mille opositsioon ja lääs mõistsid pettusena hukka.

Valgevenest põgenenud opositsiooniaktivist ja endine valitsuse minister Pavel Latuška ütles Associated Pressile, et võimud otsisid läbi tema kodu Minskis. Samuti otsiti läbi kümnete opositsiooniaktivistide ja nende sugulaste korterid üle kogu riigi. Tema sõnul osales haarangutes automaatidega relvastatud politsei.

„See on järjekordne eriarvamuste jõhkra mahasurumise laine ja riigist lahkunute ja eriti Valgevenesse jäänud inimeste jõhkra ahistamise laine,“ ütles Latuška.

Ta lisas: „See on võimude kättemaks neile, kes on nõudnud Lukašenka ja tema lähikondlaste kriminaalvastutusele võtmist nende toimepandud kuritegude eest.“

Valgevene juurdluskomitee ütles, et läbiotsimised olid osa kriminaaljuurdlusest seoses opositsiooni poolt protestide juhtimiseks loodud koordinatsiooninõukogu tegevusega. Liikmete hulka kuulusid Valgevenest lahkunud 2015. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat Svetlana Aleksijevitš ja üks 2022. aasta Nobeli rahupreemia laureaatidest Ales Bialiatski.

Võimud on varasemalt nimetanud nõukogu „äärmuslasteks“ ja süüdistanud selle liikmeid riigireetmises ja võimuhaaramise vandenõus. Uurimiskomisjon taotleb volikogu liikmetele kuuluvate korterite ja muu vara arestimist.

Valgevenest 2020. aastal lahkunud opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja mõistis hukka uued haarangud ja kutsus ülemaailmselt üles Valgevene võimude tegevust hukka mõistma.

„Selle režiimi tuntud taktika eesmärk on vastaste hirmutamine,“ ütles Tsihhanovskaja. „Siiski ei saa selline toores repressioon meid vaigistada,“ lisas ta.