Jonson nimetas seda otsust „heidutavaks ja stabiliseerivaks“.

„Jutt käib merevalvest, umbes 20 sõjalaeva hakkab tegutsema Läänemerel, aga ka mõnedes Põhja-Atlandi osades, et võtta arvesse julgeolekuolukorda ja kaitsta paremini kriitilist infrastruktuuri vee all,“ ütles Jonson.

JEF ei ole varem mingi sellise operatiivse tegevuse kohta otsuseid teinud ja Jonsoni sõnul langetati otsus tihedalt NATO-ga konsulteerides.

„Rootsi on teatanud, et paneb välja kaks Visby-klassi korvetti, millel hakkab olema erivastutus mõnedes Läänemere osades,“ ütles Jonson.

SVT küsis, kas otsuse taga on mingi ohupilt.

„See on loomulikult sümptom selle kohta, et meil on väga tõsine julgeolekupoliitiline keskkond, aga eeskätt ka meie oma lähipiirkonnas, ja siis tuleb teha selliseid jõupingutusi, et kaitsta kriitilist infrastruktuuri, aga ka saata signaale Venemaale,“ ütles Jonson.

Teiste hulgas osaleb patrullimises fregati ja merevalvelennukiga Suurbritannia.

JEF-i panustab kümme riiki: Holland, Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra, Rootsi ja Suurbritannia.