Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on viinud Moskva ja Lääne vahelised suhted tõsise vastasseisuni.

Pärast sissetungi on Putin muutnud sõja narratiivi, pidades seda eksistentsiaalseks lahinguks Vene tsivilisatsiooni ja tema sõnul kultuurilises, poliitilises ja majanduslikus allakäigus oleva ülbe lääne vahel.

Venemaa õigeusu kiriku pea juhitavas Ülemaailmses Vene Rahvanõukogus kõneldes näidati Putini pilti hiiglaslikul ekraanil iidse õigeusu tegelase piltide kõrval. Selliseid maale peetakse õigeusu kirikutes pühaks.

Vene õigeusu kirik on Venemaa tulihingeline toetaja sõjas Ukrainaga ja Putin on toetanud kiriku konservatiivsust osana oma visioonist Venemaa rahvusliku identiteedi osas.

Kremli juhi sõnul peaksid venelased meeles pidama 1917. aasta bolševike revolutsiooni, kodusõja ja 1991. aasta Nõukogude Liidu lagunemise õppetunde, mis tema sõnul võimaldasid vene rahval lõhestuda.

„Tahan rõhutada: me peame igasugust sekkumist väljastpoolt, provokatsioone, mille eesmärk on tekitada rahvuste- või religioonidevahelisi konflikte, kui agressiivseid tegusid meie riigi vastu,“ ütles Putin.

Putin ütleb, et lääs on praegu Ukrainas läbi kukkumas ja ka tema katse Venemaad lüüa on ebaõnnestunud. Samuti väidab ta, et lääneriikide katsed Venemaad isoleerida kõigi aegade karmimate sanktsioonidega on tema hinnangul tõendiks lääne ajaloolise rassismi kohta venelaste vastu.

Putin tänas Vene ärimehi lääne sanktsioonidest kõrvalehoidmise eest: „Just riigi ja ettevõtete jõupingutuste ühendamisega nurjasime lääne enneolematu majandusagressiooni.“

Järgmisel kuul peaks algama presidendivalimiste kampaania. Eeldatavasti osaleb valimistel ka Putin, kes pole veel enda kandidatuuri avalikuks teinud.