Eesti paistab maailmas kliimaeesmärkide seadmisega silma

Eesti ambitsioonikad kliimaeesmärgid on rahvusvaheliselt silma hakanud ning ÜRO kliimamuutuste konverentsil ehk COP28 tippkohtumisel meile uusi kohustusi ei seata.

Sel nädalal algab Dubais 28. korda toimuv kliimamuutuste konverents, kus vaadatakse tagasi Pariisi leppele, mis sõlmiti 2015. aastal ning mille peamine eesmärk oli kliimasoojenemise pidurdamine. Toona lepiti kokku, et pikaajaliselt ei tohi kliima soojeneda üle 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni ajal mõõdetud temperatuuridega.

Praegu pole maailm seda suutnud ning hiljutine ÜRO raport avaldas hoopis, et senisel kursil jätkates soojeneb kliima pikaajaliselt hoopis sama perioodi arvestades 2,9 kraadi. Välisministeeriumi kliimapoliitika eriesindaja Katrin Saarsalu sõnul ei näita see siiski, et mitte midagi tehtud pole.

“Kui vaadata kasvõi Eesti näidet, siis me oleme kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendanud, mis on ka üks kliimaeesmärkideni jõudmise olulisemaid elemente,” ütles Saarsalu. Siiski nendib ta, et panustada tuleb rohkem ja ambitsioonid peavad olema suuremad.

Eesti plaanib aastaks 2050 kliimaneutraalsust ning juba 2030. aastal peaks me olema loobunud fossiilkütustel põhineva energia tootmisest. See on riiklik poliitika, mida ka välisministeerium maailmas usinalt edendab ning teistele riikidele tutvustab.

Saarsalu sõnul on Eesti rahvusvaheliselt tuntud edukate reformide korda viimisel ning samasugune soov on meil ka kliimaalaselt. Laias laastus on siiski Eesti eesmärgid paljuski Euroopa Liiduga sarnased, sest ühine jõuõlg suudab paremini pikaajalisi protsesse mõjutada. “Samas ambitsioonid on erinevad ning Eesti on eriti silmapaistev oma eesmärkidega taastuvenergia tootmise kohapealt,” väitis Saarsalu.

COP-il läheb Euroopa Liit välja ühise üleskutsega koos Araabia Ühendemiraatidega, kus kutsutakse üles kokku leppima kolmes kliimalubaduses. Need on taastuvenergia tootmise kolmekordistamine, energiatõhususe kahekordistamine ning raha eraldamine kliimamuutustest kannatavate riikide aitamise fondile.

Saarsalu rääkis saates “Välispoliitika kompass”, et tema töö ongi Eestit kliimaküsimustes rahvusvaheliselt esindada. “Kliimasaadiku eesmärk on meid näidata positiivsest küljest ning avada meie edumeelsust,” sõnas Saarsalu.

Eestist läheb COP28 konverentsile kokku umbes 100 inimest ning esimest korda on meil sinna püstitatud ka oma paviljon, kus toimub kümneid üritusi. Eestit esindavad Dubais teiste seas peaminister Kaja Kallas, kliimaminister Kristen Michal ning noordelegaat Anna Celine Kraus.

Saadet toetab välisministeerium.