Veneetsia lähedal asuvast väikelinnast pärit 22-aastase Giulia Cecchettini surnukeha leiti laupäeval järve lähedalt. Ta oli nädal aega kadunud pärast oma endise elukaaslase Filippo Turettaga väljas käimist.

Turetta vahistati laupäeva hilisõhtul. Ta tabati tänu ühele Saksa autojuhile, kes märkas meest kiirtee kõrval parkimas ja helistas politseisse. Turetta vastu kehtis rahvusvaheline vahistamismäärus.

Veneetsia peaprokurör Bruno Cerchi ütles avalduses, et Turettat süüdistatakse esialgu tapmises ja inimröövis, kuid süüdistusi võidakse muuta, kui tema auto on läbi otsitud ja ta on üle kuulatud.

Juhtum on domineerinud nii meedias kui ka poliitikas. See on tekitanud laialdast viha Itaalias, kus Cecchettini mõrva nimetatakse „femitsiidiks“ hoolimata asjaolust, et riik ei tunnista naise mõrva tema soo tõttu seaduslikult eraldi kuriteona.

„Me kõik lootsime viimastel päevadel, et Giulia on elus. Kahjuks on meie suurimad hirmud tõeks saanud,“ kirjutas Meloni sotsiaalplatvormil X.

„Iga naine, kes tapeti, sest ta on „süüdi“ vabaks jäämises, on hälve, mida ei saa taluda ja mis sunnib mind jätkama selle barbaarsuse peatamiseks võetud teed,“ lisas Meloni, kes on ühtlasi Itaalia esimene naispeaminister.

Ta ütles, et Itaalia ülemkoda hakkab kolmapäeval hääletama seaduseelnõu üle, mis laiendab ohustatud naiste kaitsemeetmeid ning teatas avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniast naistevastase vägivalla vastu.

Siseministeeriumi andmetel on 12. novembri seisuga sel aastal Itaalias tapetud 102 naist, sealhulgas 53 nende elukaaslase või endise elukaaslase poolt. Eelmisel aastal samal perioodil ulatus elukaaslaste poolt tapetud naiste arv 51-ni ning aastatel 2021 ja 2020 lausa 70-ni.

Itaalia peamisel opositsioonilisel Demokraatliku Partei naisjuht Elly Schlein on kutsunud üles kahepoolsetele jõupingutustele naistevastase vägivalla vastu.

Schlein välja pakkunud seaduse, mis tutvustaks kõikides koolides austust ja isikusuhteid käsitlevaid õppetunde, et „juurida välja mürgine patriarhaalne naiste kehade ja elude omamise ja kontrollimise kultuur“.