Meeleavaldus leidis aset paar päeva pärast seda, kui Hispaania sotsialistist peaminister Pedro Sánchez võitis Kataloonia ja Baski natsionalistlike parteide toetusel nelja-aastase ametiaja vastutasuks seadusega nõustumise eest.

Meeleavaldajad protesteerisid seaduse vastu, mis nelja kohtunike ühenduse, opositsioonierakonna ja ärijuhi sõnul ohustab õigusriiki ja võimude lahusust.

Paljud meeleavaldajad lehvitasid Hispaania lippe ja hoidsid käes silte lausetega „Sánchez reetur“ ja „Ära müü Hispaaniat“. Võimude hinnangul oli tänavatele kogunenud 170 000 meeleavaldajat.

Kodanikurühmituste korraldatud marsil osalesid ka opositsioonilise konservatiivse Rahvapartei juht Alberto Nunez Feijoo ja paremäärmusliku Voxi juht Santiago Abascal.

Pärast meeleavaldust kogunesid veel sajad inimesed peaministri residentsi ees, Moncloa palee lähedal kiirteel. Tee oli protesti ajal umbes tund aega suletud.

Amnestia hõlmab umbes 400 inimest, kes osalesid 2017. aastal saavutatud iseseisvuspüüdlustes, sealhulgas separatiste ja politseid, kes osalesid kokkupõrgetes aktivistidega.

Kohtud kuulutasid iseseisvusreferendumi ebaseaduslikuks ja selle tulemuseks oli Hispaania viimaste aastakümnete rängim poliitiline kriis.

Sánchez võitis neljapäeval parlamendis uue valitsuse moodustamise hääletuse 179 poolt- ja 171 vastuhäälega. Ta kaitses seadust, öeldes, et amnestia aitaks leevendada pingeid Kataloonias.

Protestijad on pärast kokkuleppe väljakuulutamist korraldanud 15 järjestikusel ööl Madridis sotsialistide peakorteri ees kärarikkaid meeleavaldusi. Üldiselt on protestid olnud rahumeelsed, kuid on toimunud ka kokkupõrkeid politseiga, mille tagajärjel on vigastada saanud nii ohvitserid kui ka meeleavaldajad.

Metroscopia septembri keskel läbi viidud küsitluses ütles umbes 70% vastanutest, neist 59% sotsialistide toetajad, et nad on amnestia idee vastu.