Kuueleheküljelise lepingu osana külmutaksid kõik osapooled lahingutegevuse vähemalt viieks päevaks, samaaegselt vabastataks „alguses 50 või enam pantvangi“ väiksemates rühmades iga 24 tunni järel. Teadaolevalt võttis Hamas 7. oktoobri rünnakus 240 inimest Gaza sektorisse pantvangi.

Otsus tehing vastu võtta on Iisraeli jaoks raske, ütles üks olukorraga kursis olev isik Washington Postile. Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule avaldatakse tugevat siseriiklikku survet pantvangide koju toomiseks, kuid on ka neid, kes nõuavad, et valitsus ei teeks pantvangide vabastamiseks vahetuskaupa.

Samuti on võitluste peatamine mõeldud selleks, et suurendada humanitaarabi, sealhulgas lubada piiratud enklaavi kütust.

Netanyahu ütles laupäeval, et pealetung jätkub, kuigi ta kaitses otsust lubada esimesed stabiilsed kütuseveod Gazasse. Pärast sõja algust katkestas Iisrael kõik tarned, välja arvatud minimaalsed toidu-, vee-, kütuse- ja ravimite tarned, millest sõltub Gaza elanike ellujäämine. „Rahvusvahelise toetuse jätkumiseks on humanitaarabi hädavajalik,“ ütles ta. „Selle tõttu võtsime vastu soovituse tuua Gazasse kütust.“

Lepinguga tuttavate inimeste sõnul võib pantvangide vabastamine alata mõne järgmise päeva jooksul.

Pärast Washington Posti aruannet postitas Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson sotsiaalmeediaplatvormile X: „Me ei ole veel kokkuleppele jõudnud, kuid me jätkame kõvasti tööd, et kokkuleppele jõuda.“

Netanyahu ütles, et need teated on „põhjendamata kuulujutud“ ja välistab täieliku relvarahu.