Kohtumine katkestati pärast seda, kui Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani võimupartei seadusandjad esitasid edasilükkamise ettepaneku, põhjendades otsust sellega, et mõned küsimused vajavad selgitamist ja läbirääkimised Rootsiga ei olnud piisavalt „küpsed“.

Komitee esimees Fuat Oktay ütles hiljem, et Rootsi suursaadik võidakse kutsuda järgmisele istungile, et anda lisateavet sammude kohta, mida riik on teinud Türgi julgeolekuprobleemide lahendamiseks.

Türgi pole ratifitseerinud Rootsi NATO liikmelisust, süüdistades riiki liiga leebes suhtumises rühmituste suhtes, sealhulgas kurdi võitlejate ja võrgustiku liikmete suhtes. Ankara peab seda oma julgeolekule ohustavaks ja peab neid süüdlaseks 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördes.

Türgile on valmistanud ka pahameelt mitmed Kurdistani Töölispartei toetajate meeleavaldused ja koraani põletamise protestid Rootsis.

Erdoğan tühistas juulis NATO tippkohtumisel oma vastuväite Rootsi alliansitaotlusele ja saatis ühinemisprotokolli eelmisel kuul parlamendile ratifitseerimiseks. Türgi muutis meelt seoses Rootsi ühinemisega NATOga pärast seda, kui Stockholm lubas Türgiga tihedamat koostööd terrorismivastases võitluses ja avaldas toetust Türgi ambitsioonile taastada tema ELi liikmestaatus.

Neljapäeval andis asevälisminister Burak Akcapar komitee liikmetele ülevaate sammudest, mida Rootsi on astunud Türgi julgeolekunõuete täitmiseks. Ta ütles, et kurdi võitlejad ei suuda enam leida „Rootsis mugavat liikumisruumi“.

„Rootsi valitsus ja avalikkus on hakanud paremini mõistma meie riigi õigustatud julgeolekuprobleeme,“ ütles Akcapar.

NATO vajab laienemiseks kõigi olemasolevate liikmete ühehäälset nõusolekut. Hetkel pole nõusolekut andnud Türgi ja Ungari. Viimane väidab, et Rootsi poliitikud on Ungari demokraatia olukorra kohta rääkinud „räigeid valesid“.

Rootsi ja Soome jätsid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse maha oma positsiooni NATO-ga mitte ühinemiseks. Soome ühines alliansiga selle aasta aprillis, saades NATO 31. liikmeks.