EKRE tegi juba kolmandat korda ettepaneku kaotada riigikogu liikmete kuluhüvitised

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Siim Pohlak andis täna parlamendis fraktsiooni nimel üle riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tehakse ettepanek kaotada riigikogu liikme kuluhüvitised.

Sarnase eelnõu on EKRE esitanud varem kaks korda, kuid kummalgi korral pole see läbi läinud.

„Viimastel aastatel kulub erakondade rahastamisele üle viie miljoni euro maksumaksja raha aastas. Sellele lisanduvad riigikogu liikmete palgad ja kuluhüvitised. Praegu kehtiva seaduse järgi hüvitatakse riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Ühes aastas kulub Riigikogu liikmete kuluhüvitiste peale praegu 1,96 miljonit eurot,“ seisab ettepanekus. „2023. kevadel ametisse astunud riigikogu saadikud on napilt poole aastaga kulutanud üle 500 000 euro kuluhüvitisteks ajal, kui riigieelarve on suures miinuses. Riigikogu liikmel on kuluhüvitiste raames võimalik liisida ka autot kuni 450 euro eest kuus. Kuluhüvitised tänasel kujul ei täida oma eesmärke.“

Fraktsioon leiab, et tavakodanikud peavad oma kulud, sealhulgas autoostud ja liisingud tegema põhipalga arvelt, ent riigikogu liikmed on justkui priviligeeritud kodanikud, kellele sama põhimõte ei kehti. „Riigikogul on selles olukorras võimalus arvestada rahva tahtega ning hoida kokku kulutusi, mis on Eesti olusid arvestades ebamõistlikult suured. Uuringud kinnitavad ühiskonna ülekaalukat toetust erakondade ja poliitikute rahastamise vähendamisele,“ kirjutatakse pressiteates.

Olukorras, kus valitsuskoalitsioon otsib katteallikaid valimislubaduste täitmiseks, oleks fraktsiooni sõnul esimeseks lihtsaks ja vajalikuks tulude leidmise kohaks lastetoetuste tõstmiseks või sotsiaalmaksu langetamiseks just kuluhüvitised ja riigieelarvelised eraldised erakondadele.

„Esitatud eelnõu vähendab riigi kulusid ega nõua asemele mingite katteallikate leidmist. Kuluhüvitiste küsimus on olnud ka selleks probleemiks, mis kahandab kodanike usaldust oma rahvaesinduse suhtes. Esinduskogu usalduse kasv aga aitab kaasa riigivalitsemise legitiimsuse kasvule. Kuluhüvitiste kaotamine aitab säästa riigi valitsemiskulusid ning looks vajaliku eeskuju rahvaesindajate poolt, kes tahavad kärpida erinevaid kulusid riigi toimimise juures,“ märgitakse pressiteates.