Islandi naised streikisid soolise võrdõiguslikkuse nimel, osa võttis ka riigi peaminister

Tuhanded naised üle Islandi, sealhulgas peaminister Katrín Jakobsdóttir, alustasid teisipäeval streiki osana kampaaniast, mis taotleb suuremat soolist võrdõiguslikkust riigis.

See oli seitsmes kord, kui naised Islandil soolise võrdõiguslikkuse nimel streikivad, teatasid kampaania korraldajad oma ametlikul veebisaidil. Esimene streik toimus 24. oktoobril 1975. aastal.

Streik, mis on tuntud kui „Women’s Day“ või Islandi keeles „Kvennafrí“, korraldati selleks, et tõsta teadlikkust „süsteemsest“ palgadiskrimineerimisest ja soolisest vägivallast, millega Islandi naised silmitsi seisavad.

Islandi avalik-õigusliku ringhäälingu RÚV teatel jäid mõned riigi koolid ja raamatukogud teisipäevaks suletuks. Tervel saarel avati ainult üks pangakontor, teatas RÚV. Nende andmetel ravisid pealinna piirkonna meditsiinikliinikud streigi ajal vaid hädaolukordi.

Reykjavíki pealinnas kogunes RÚV andmetel teisipäeva pärastlõunal tuhandetest naistest koosnev rahvahulk kesklinna kõrval asuvale mäele Arnarhóll.

Üks streigi tuntumaid osalejaid oli riigi peaminister Katrín Jakobsdóttir, kes teisipäeval „ei täitnud oma ametlikke kohustusi“, ütles tema büroo pressiesindaja CNN-ile. Jakobsdóttir lükkas esialgselt teisipäevaks kavandatud kabinetinõupidamise edasi, et näidata oma solidaarsust Islandi naistega, ütles pressiesindaja.

Kõik naistöötajad, kes moodustavad kaks kolmandikku Islandi peaministri büroo töötajatest, osalesid kõik streigis ega tulnud teisipäeval tööle, lisas pressiesindaja.

Jakobsdóttir rõhutas teisipäeval avalik-õigusliku ringhäälingu raadiojaamale antud intervjuus, et võitlus soolise võrdõiguslikkuse eest kulgeb liiga aeglaselt. „Kogu maailma vaadates võib soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks kuluda 300 aastat,“ ütles ta.

„Nagu teate, ei ole me veel saavutanud oma eesmärke, milleks on täielik sooline võrdõiguslikkus ja me tegeleme endiselt soolise palgalõhega, mis on 2023. aastal vastuvõetamatu. Me tegeleme endiselt soolise vägivallaga, mis on olnud valitsuse jaoks prioriteetne,“ ütles Jakobsdóttir reedel antud intervjuus uudisteportaalile Iceland Monitor.

„Islandi naised rabavad täna seitsmendat korda pärast kuulsat #womensdayoffi 1975. aastal,“ postitas Islandi president Gudni Johannesson X-i, saates mustvalge foto tohutust rahvahulgast. „Nende aktiivsus võrdõiguslikkuse nimel on muutnud Islandi ühiskonda paremaks ja teeb seda ka täna.“

Maailma Majandusfoorumi (WEP) hinnangul on Island 14 aastat järjest parimaks soolise võrdõiguslikkuse riigiks , mille kohaselt on riik kaotanud 91,2% soolisest lõhest.

Streigi korraldajad tahtsid juhtida erilist tähelepanu sisserändajatest naiste raskele olukorrale, kelle „hindamatut“ panust Islandi ühiskonda nende sõnul „tunnustatakse harva või kajastub nende palkades harva“.

Jakobsdóttiri valitsus on varem võtnud kohustuse kaotada 2022. aastaks sooline palgalõhe.