Tõhustatud meetmed hõlmavad rohkemaid seire- ja luurelende, sealhulgas merepatrull-lennukite, NATO AWACS-lennukite ja droonidega. Samuti saadetakse piirkonda neljast miinijahtijast koosnev laevastik. Eestisse saabub homme kaks liitlaste miinijahtijat.

„Me jätkame olukorra tähelepanelikku jälgimist ning oleme jätkuvalt tihedas kontaktis meie liitlaste Eesti ja Soomega ning meie partneri Rootsiga,“ ütles NATO pressiesindaja Dylan White. „NATO jätkab oma merepositsiooni kohandamist Läänemerel ja võtab kasutusele kõik vajalikud meetmed liitlaste turvalisuse tagamiseks.“

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et NATO otsus patrullida Läänemere piirkonnas nii merel kui ka õhus senisest rohkem näitab liitlaste valvsust ja valmisolekut tegutseda.

„Otsus ei tähenda sõjalise ohu suurenemist. Küll kinnitab see tugevaid liitlassuhteid ning seda, et NATO peab kriitilise taristu julgeolekut väga oluliseks,“ ütles Pevkur.

Välisminister Margus Tsahkna ütles, et liitlastega on tõstetud valvsust Läänemerel toimuva suhtes ja astutud samme, et kaitsta kriitilisi ühendusi Läänemeres. „Seejuures tervitan NATO tänast otsust saata Läänemerele täiendavaid patrulle, sealhulgas lennukeid, droone ja laevu,“ sõnas ta.

Pärast Nord Streami sabotaaži 2022. aasta septembris on NATO hakanud kriitilise merealuse infrastruktuuri lähedal rohkem patrullima ja edendanud tehnoloogilisi uuendusi – sealhulgas droonide abil –, et paremini avastada igasugust kahtlast tegevust.

Selle aasta alguses asutas NATO merealuse infrastruktuuri koordineerimisüksuse, et süvendada suhteid valitsuste, sõjaväe, tööstuse ja NATO vahel, ning on sellest ajast alates loonud NATO mereväejuhatuse juurde kriitilise merealuse infrastruktuuri turvalisuse merenduskeskuse.

Valitsus sai neljapäeval julgeolekuasutustelt ülevaate merealuste sidekaablite uurimise seisust Läänemerel. Senised uurimistulemused viitavad, et Eesti-Soome sidekaabli rike on inimese põhjustatud.

Eesti uurijad koos Soome ja Eesti mereväega lõpetasid täna varastel hommikutundidel vajalikud menetlustoimingud Eesti-Soome sidekaabli uurimiseks.

Senised uurimistulemused viitavad, et Eesti-Soome sidekaabli rike on inimese põhjustatud. Edasine uurimine selgitab, kas kahtlus peab paika ja kas tegemist oli hooletuse või mõne muu põhjusega.

Kuna esmased tõendid Eesti-Soome kaablilt on kogutud, saab hakata kiiremas korras planeerima kaabli parandamist, mida loodetavasti tehakse juba järgmisel nädalal. Kaabliparanduslaev on praegu aidanud kahjustunud kohta kindlaks teha ja tõendeid koguda.

Kuigi Eesti ja Soome uurijatele on piirkonnas olnud laevad teada, käib alles töö nende seotuse tuvastamiseks ja on vara võimalikule süüdlasele osutada. Samuti ei saa veel kinnitada, et kahjustused on tehtud tahtlikult, sealhulgas eesmärgiga kahjustada kriitilist taristut.

Senises kriminaalmenetluses kontrollivad uurijad ka Eesti-Rootsi sidekaablit, sest esialgsed andmed viitavad, et kahjustus võis olla inimtekkeline, kuid seda tuleb täpsustada.