Läti võimud saatsid kirjad 3255 Venemaa kodanikule: need, kes midagi ei tee, peavad lahkuma

Läti kodakondsus- ja migratsiooniamet saatis 3255 Lätis elavale Venemaa kodanikule kirja, milles öeldakse, et seoses immigratsiooniseaduse uute nõudmistega peavad nad riigist lahkuma või esitama avalduse elamisloa saamiseks, ütles intervjuus Läti Televisioonile (LTV) ameti juht Maira Roze.

On kindlaks tehtud, et neist 73 inimest on välismaal ja 200-l ei ole deklareeritud elukohta, mistõttu ei ela nad Roze sõnul oletatavasti enam Lätis, vahendab Läti Delfi.

Roze tuletas meelde, et riigikeele eksami tegemise ja alalise elamisloa saamise tähtaja pikendamine kahe aasta võrra puudutab ainult neid Venemaa kodanikke, kes on juba alustanud alalise elamisloa taotlemise protsessi, aga ei ole veel teinud läti keele eksamit.

„Need, kes mitte midagi ei tee, peavad lahkuma,“ ütles Roze.

Detsembris kontrollib Läti kodakondsus- ja migratsiooniamet, kes neist, keda seaduse konkreetsed nõuded puudutavad, on esitanud vajalikud dokumendid. Amet kontrollib riiklikest registritest, kas isikud, kes ei ole alalise elamisloa saamiseks midagi teinud, on Lätist lahkunud. Kui nad ei ole, saadetakse see informatsioon piirivalvele, mis peab kontrollima, kas need inimesed viibivad riigis, ja vajaduse korral esitab piirivalve käsu riigist lahkuda.

Kui Venemaa kodanikud, keda seaduseparandused puudutavad, on ühe korra riigikeele eksamil läbi kukkunud ja on esitanud enne 1. septembrit taotluse korduseksamiks, peavad nad kindlasti eksami ka teist korda tegema.

Korduseksami eduka tegemise korral peab inimene esitama 31. detsembriks dokumendid Euroopa Liidu alalise elamisloa taotlemiseks. Kui Venemaa kodanik ka teist korda keeleeksamil läbi kukub, võib ta esitada dokumendid ajutise elamisloa saamiseks, mis võimaldab Lätisse jääda kaheks aastaks.

Ajutist elamisluba võib taotleda kaheks aastaks ka muudel juhtudel, aga ainult siis, kui keeleeksamit ei ole edukalt tehtud mõjuvatel põhjustel. Neid põhjuseid tuleb dokumentaalselt tõestada.