KUULA | Eesti prioriteet humanitaarabi andmisel püsib Ukrainal

Kuigi Eesti toetab arengukoostöö ja humanitaarabiga kümneid riike, siis järgmise kuni kümne aasta prioriteet on Ukraina ülesehitus, milles Eesti on eeskuju ka teistele riikidele.

Eesti on alati olnud Ukraina üks suuremaid toetajaid, kuid humanitaarabiga seoses saab meid lausa eeskujuks nimetada. Nimelt avati tänavu juunis Žõtomõri oblastis värske lasteaed, mis oli pärast Venemaa täieulatusliku agressiooni algust esimene selline ehitis Ukrainas, mille välisriik taastas. Üks põhjustest, miks Eesti siinkohal üks kiiremaid oli, seisneb meie väiksuses.

„Valisime Ukraina ülesehitusel tee, kus me suudame Ukrainaga otse suheldes plaane kahepoolselt kiirelt ellu viia, kui samal ajal paljud suuremad riigid suunavad selle raha rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,“ ütles välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik.

Küll aga ei tähenda see, et Eesti töö Ukrainas oleks tehtud. Just neil päevil avab välisminister Margus Tsahkna Eesti toetusel ehitatud uue silla ning selliste projektide rahastamist jätkab riik kindlasti edasi. „Meie soov on teha asju nii, nagu soovib Ukraina, ja lähtuvalt sellest, mis nende arenguks vajalik on,“ rääkis Ratnik.

Küll aga pole Ukraina kindlasti Eesti ainus fookus ning 25 aasta jooksul on maailmas arengukoostöö ja humanitaarabiga toetatud kümneid riike. Viimase aja uue fookusena saab siinkohal välja tuua Aafrika, kus meie suunitlus on eelkõige digiriigi arengul ja selle teabe edastamisel.

„Meie lähtume arengukoostöös alati sellest, et need riigid ka ise tahavad abi, ning meie omalt poolt pakume lahendusi, mis meil endal olemas on ning mille osas me oleme valmis koostööd tegema,“ selgitas Ratnik.

Samuti jälgib Eesti pingsalt olukorda Mägi-Karabahhis, kust on praegu Armeeniasse põgenenud umbes 100 000 inimest. Seda, kas riik ka selles küsimuses Armeeniat aitab, veel mõeldakse, kuid selline otsus poleks midagi imekspandavat.

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi ajalugu algas samuti Ukrainaga, kui 1998. aastal eraldas valitsus esimese sellise sammuna ligi miljon krooni Lääne-Ukrainat tabanud suurte üleujutuste tagajärgede leevendamiseks.