„Valisime Ukraina ülesehitusel tee, kus me suudame Ukrainaga otse suheldes plaane kahepoolselt kiirelt ellu viia, kui samal ajal paljud suuremad riigid suunavad selle raha rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,“ ütles välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik.

Küll aga ei tähenda see, et Eesti töö Ukrainas oleks tehtud. Just neil päevil avab välisminister Margus Tsahkna Eesti toetusel ehitatud uue silla ning selliste projektide rahastamist jätkab riik kindlasti edasi. „Meie soov on teha asju nii, nagu soovib Ukraina, ja lähtuvalt sellest, mis nende arenguks vajalik on,“ rääkis Ratnik.

Küll aga pole Ukraina kindlasti Eesti ainus fookus ning 25 aasta jooksul on maailmas arengukoostöö ja humanitaarabiga toetatud kümneid riike. Viimase aja uue fookusena saab siinkohal välja tuua Aafrika, kus meie suunitlus on eelkõige digiriigi arengul ja selle teabe edastamisel.

„Meie lähtume arengukoostöös alati sellest, et need riigid ka ise tahavad abi, ning meie omalt poolt pakume lahendusi, mis meil endal olemas on ning mille osas me oleme valmis koostööd tegema,“ selgitas Ratnik.

Samuti jälgib Eesti pingsalt olukorda Mägi-Karabahhis, kust on praegu Armeeniasse põgenenud umbes 100 000 inimest. Seda, kas riik ka selles küsimuses Armeeniat aitab, veel mõeldakse, kuid selline otsus poleks midagi imekspandavat.

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi ajalugu algas samuti Ukrainaga, kui 1998. aastal eraldas valitsus esimese sellise sammuna ligi miljon krooni Lääne-Ukrainat tabanud suurte üleujutuste tagajärgede leevendamiseks.

1x
00:00
Jaga
Kommentaarid