Peaminister Kaja Kallas ütles täna eelarvet ja riigi nelja aasta eelarve strateegiat tutvustaval pressikonverentsil, et 2025. aasta puudujäägi täitmiseks tuleks teha „nii-öelda julgeolekumaks“.
„See on täna alles kokkupanemisel, seda saab arutada, mis see baas on, mille pealt maksu arvestatakse,“ rääkis Kallas. „Aga maksu eesmärk on rahastada riigikaitset, sisejulgeolekut, elanikkonnakaitset, investeeringuid IKT-sse.“
Kallase sõnul kaetaks julgeolekumaksuga ka eestikeelse inforuumi arendamise ja eestikeelsele haridusele ülemineku kulusid, samuti kriisikindluse suurendamise kulusid.
Välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et kaitsekulud on kõigi erakondade otsusega tõstetud kolmele protsendile, järgmisel aastal 3,2%.
„See on väga suur koormus, see jääb pikaks ajaks,“ sõnas Tsahkna. „Välisministrina kinnitan, et mina ei näe, et lähiajal julgeolekuolukord paraneks - isegi kui Ukraina selle sõja võidab meie kõigi toel.“
Tsahkna kordas varemgi räägitut, et valitsus ei soovinud Vihulas mingit kindlat maksu välja mõelda, vaid avada ühiskondliku debati, mida seni pole olnud.
„Tahame käivitada selle debati, et millist riiki me tahame, kui palju me oleme nõus selle eest maksma, kas me tõstame maksu, elame võlgu või lähme tegema kärpeid,“ rääkis Tsahkna. „Ausat ja avatud debatti, mille ees me poliitikutena oleme kõik silmad kinni pigistanud päris mitmed aastad.“
Valitsus kiitis täna heaks ja saadab riigikogule järgmise aasta riigieelarve eelnõu.
