„Kolm tundi oleme kärpimisest rääkinud ja mitte kuskile jõudnud, suurusjärgud on nii erinevad. Puudu on sajad miljonid eurod ja mitte 200 [miljonit], vaid ma arvan, et 300-400 [miljonit] on järgmisel aastal puudu. Seda ei lahenda kärpimisega, sest me saame sealt 20–40 miljonit juurde, aga sajad miljonid on ikka puudu,“ rääkis siseminister ja SDE esimees Lauri Läänemets.

Tema sõnul tuleks valitsusel kaaluda ka teisi lahendusi, näiteks pankade maksustamist, mis olukorda leevendaks.

Läänemets tõi esile kolm olulist punkti, mille eest sotsiaaldemokraadid riigieelarve koostamisel seisavad: palku ei tohi külmutada neljaks aastaks, tegeleda tuleb liikuvusreformiga ehk rongide ja busside graafikute tihendamisega ning lihtsalt kärpimise pärast kärpida ei tohi. „Pimesi kärpimist me ei toeta,“ lausus Läänemets.

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnul võitleb tema erakond korras rahanduse eest, aga täna nad veel lahendust kuulnud ei ole ehk pole selge, kuidas lahendada eelmiste valitsuste kulutuste tõttu tekkinud probleemid. Tema hinnangul on tänane arutelu olnud väga keeruline. „Vaadates seda, mida varem on tehtud, millised kohustused on peale võetud ja mis on majandusprognoos, siis aus on öelda – me oleme sügavas miinuses,“ rääkis Tsahkna.

Ka tema meelest ei tohi minna palkade kärpimise juurde, kuid omaette küsimus on, kas riigil palkade tõstmiseks raha on. „Haridusminister on öelnud ja koalitsioonilepingus on kirjas, et 2027. aastaks on õpetajate keskmine palk 120% Eesti keskmisest palgast. Jui me tahame seda kokkulepet täita, siis tuleb midagi teha õpetajate palkadega järgmisel aastal, see on selge,“ lausus ta.

Võrklaev: oleme suvetööl

Rahandusminister Mart Võrklaeva (Ref) sõnul ei ole valitsusel püsikulude juurdevõtmiseks vahendeid ning neid tuleks hoopis vähendada. „Kui me tahame natukenegi sellest august hakata välja tulema, siis me peame ütlema, et meil ei ole ressurssi praegu palku tõsta. Me peame vaatama kuidas teha riiki efektiivsemaks. See ei saa jah tulla päästjate ja politseinike palga vähendamise või koondamise arvelt, me peame otsima targemaid lahendusi ja midagi ümber korraldama, ütlema, et mingeid teenuseid ei saa me enam pakkuda – see on see lahendus,“ rääkis Võrklaev.

Tema sõnul on nad täna rääkinud teemadel, mis valitsuses seni lahtiseks jäänud ja proovinud kokkuleppeid sõlmida, et millega saab edasi minna ja millega ei saa. „Aga kokkuvõttes me peame nüüd jõudma n-ö selle suure pildini, mis on väga suur probleem. Me oleme suvetööl veidi,“ tunnistas ta.

Võrklaeva sõnul ei ole Reformierakonna vaates ühtegi kohta, kust nad ei oleks üldse nõus kärpima, rahandusministri sõnul tuleb lähtuda sellest, et riik on praegu majanduslanguses.