Hispaania valimised tõid patiseisu, valitsuse moodustamiseks napib jõudu nii parem- kui vasakblokil

Hispaania parlamendivalimiste esialgse tulemuse järgi polnud opositsioonilise Rahvapartei (PP) võit valitsuse moodustamiseks piisavalt ülekaalukas.

Kui loetud oli 95% häältest, juhtis PP, kes hoidis selleks ajaks 136 kohta. Peaminister Pedro Sáncheze sotsialistlik erakond PSOE oli 122 kohaga taga. Paremäärmuslikul parteil Vox oli 33 kohta ja Sáncheze vasakpoolsel liitlasparteil Sumar 31 kohta. See tulemus jätaks paremvalitsusel 176-häälelisest enamusest seitse kohta puudu, ent ka Sáncheze võimul jätkamine sõltuks kokkuleppest väiksemate regionaalsete parteidega. Vox on valimiste suurim kaotaja, kelle seni 52-liikmeline fraktsioon kaotas praeguse seisuga 19 saadikukohta.

Enne valimisi märkisid vaatlejad, et ehkki Sáncheze valitsusajal õnnestus majanduskasvu, inflatsiooni ja tööpuuduse näitajaid oluliselt parandada, ärritas paljusid valijaid tema leplikkus Kataloonia iseseisvuslaste suhtes ja kohatine koostöö baski rahvuslastega eelnõude vastuvõtmiseks. PP juht Alberto Núñez Feijóo​ on lubanud suhtumist Katalooniasse karmistada ja baskide toel vastuvõetud seadused tühistada, vahendab Economist. Kõige tõenäolisemaks peetaksegi Núñez Feijóo​ juhitud järgmist valitsust. PP juht on öelnud, et eelistaks üheparteivalitsust, ent tema erakond on varem kohalikus poliitikas mitmes regioonis Voxiga koostööd teinud. Voxi juhi Santiago Abascali sõnul on ta huvitatud Sáncheze valitsuse kukutamisest.

Praeguse seisuga võivad tulemused kaasa tuua hoopis Hispaania poliitikas tuttava patiseisu. Eelmised valimised toimusid 2019. aasta novembris erakorraliselt, millele olid eelnenud sama aasta aprillis samuti erakorralised valimised. Sama lugu oli 2016. aasta juunis toimunud valimistega, kuna 2015. aasta korraliste valimiste järel püsivat valitsust luua ei õnnestunud. Sánchez on olnud peaminister püsida alates 2018. aasta juunist, kuid pidas pärast mais saadud kaotust kohalikel valimistel vajalikuks esile kutsuda järjekordsed erakorralised valimised.