Võrklaev tõi eesmärgina ühtlasi välja ka autostumise vähendamise, seda eeskätt linnades.

„Loomulikult iga maks toob riigieelarvesse raha. Ma arvan, et seda ei tasu ka häbeneda, et rahaliselt on meil eelarve jätkuvalt miinuses. Iga täiendav euro on teretulnud,“ lausus ta. Aastas toob see ilmselt riigile sisse 120 miljoni euro ringis.

Maksu väljatöötamise puhul mõeldakse ka läbi, et inimesed kuidagi maksmisest kõrvale ei hiiliks. Näiteks ka see variant, et auto registreeritakse mõnes teises riigis. Kaalumisel on teemaksu kehtestamine, aga seda mitte siin registreeritud numbrimärkidega masinatele, vaid välismaistele.

Pikemalt intervjuus!

Eile esitleti kahte versiooni võimalikust mootorsõidukimaksust. Esimene stsenaarium on „laiem keskkonnamõju“, mis lähtub mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust laiemalt selle elutsükli ajal (tootmine, tarbimine, utiliseerimine). Arvesse läheb: baasosa (aastamaksul 30 eurot, registreerimisel 300 eurot) + CO2/võimsus + tühimass – vanus. Teine stsenaarium on „kitsam kliimamõju“, mis lähtub mootorsõiduki mõjust kitsamalt, peamiseks komponendiks on CO2. Arvesse läheb: baasosa + CO2 – vanus.