Juba allkirjastatud HIMARS mitmikraketiheitjatele hangitakse õhutõrje arendamiseks keskmaaraketisüsteem, soetatakse õhuründemoona, algab manööverüksuste mehhaniseerimine ning jätkub Vabariigi Valitsuse 2022. aastal alustatud laskemoona varude suurendamine. Laskemoona hangitakse järgneva nelja aasta jooksul kokku üle 1,2 miljardi euro eest.

„Planeerimine on riigikaitses võtmetähtsusega ülesanne. Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu näitab selgelt, millistesse võimetesse on meil vaja investeerida. Riigikaitsekulude viimine kolmele protsendile SKT-st võimaldab meil seda teha. Arengukavaga oleme seadnud oma prioriteediks luua vajalikud võimed võimalikult kiiresti,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Arengukavas on olulisel kohal ka Kaitseliidu noorteorganisatsioonide toetamine ning neile eraldatakse perioodil kokku üle 7,3 miljoni euro. Samuti kasvab oluliselt lähiaastatel Kaitseliidu rahastus.

Lisaks lennuraja rekonstrueerimisele algab Ämaris täiendavate kasarmute ehitus, rajatakse uusi laskemoonaladusid ning jätkub üksuste mobilisatsioonidepoode ehitus. Samuti näeb arengukava ette mereväe aluse Pikker väljavahetamist, kaitsetööstuse EDF projektide kaasfinantseeringu suurendamist ja vahendeid lahingmoona tööstuspargi planeerimiseks.

„Eesti kaitseinvesteeringud on Ukraina sõja valguses hüppeliselt suurenenud ja me soetame oluliselt rohkem ja kiiremini paremat relvastust, laskemoona ja varustust, kuid selle kõrval on tähtis, et investeeriksime ka inimestesse ja taristusse,“ lisas Pevkur.

Kaitseministeeriumi arengukava aastateks 2024-2027 põhineb kümne-aastasel Riigikaitse arengukaval 2031 ja sellega tagatakse, et riigikaitse arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamisega ollakse planeeritud ajaraamis. Arengukavades püstitatud eesmärgid põhinevad kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel ning NATO väevõime eesmärkidel.