„Kui siiani üritas Türgi mitmevektoriaalset välispoliitikat ning omada tasakaalustatud suhteid nii lääne kui ka Venemaaga, siis nüüd hakkab ta (Recep Tayyip Erdoğan - toim) aru saama, et Venemaa ei suuda võitlust läänega välja vedada,“ selgitas ta. „Sellest tulenevad nii otsus Azovstali võitlejate kohta kui osaliselt ka see, et eile õhtul võttis ta oma veto Rootsilt maha,“ selgitas Kannik.

Samuti oleks Kanniku hinnangul äärmiselt kõnekas, kui Türgi hakkaks Venemaa vastuseisust hoolimata ise turvama Ukrainast vilja vedavaid laevu. „Türgi ei arva, et Venemaad tuleks tõsiselt võtta. Võib teha seda, mida ise õigeks pead,“ lisas Kannik.

Sama kinnitas Delfi „Erisaates“ Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk, kelle sõnul on viljalepe hetkel kõige kehvemas seisus alates augustist, kui see esimest korda käima läks. „Erdoğan ja Türgi võtavad seda loomulikult isiklikult, et nendega sõlmitud lepet rikutakse. Seega Azovi viisiku lubamine Ukrainasse – Erdoğan võib näidata, et ka tema oskab lepetesse paindlikult suhtuda,“ rõhutas Kuusk.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu märkis, et Türgi president kutsus Venemaa riigipea Vladimir Putini endale tänavu augustikuuks külla. See on taas märgiline, sest varasemalt käis hoopis Türgi riigipea Putini juures n-ö vaibal. „Türgi on väga pragmaatiline – ta näeb selgelt Putini režiimi nõrgenemist, kui ta niimoodi käitub.“

Jaga
Kommentaarid