„Hetkel ei ole selge, kas tegemist on uue saastumisega või vana saastelaine jääknähtusega. Momendil on Kuressaare Veevärk võtnud uued kontrollproovid ning selgus kordusproovide osas peaks tekkima laupäeval, 08. juulil 2023,“ märgiti ühismeedia postituses. „Ühtlasi taasalustasime Kuressaare linnavee kloreerimist ja jätkame seda kuni on olemas vajalik kindlus tarbevee puhtuse osas. Informeerime Teid jooksvalt järgmiste analüüside tulemustest.“

Seniks palutakse kuressaarlastel kasutada kraanivett joomiseks vaid keedetuna - minimaalselt tuleks vett keeta 10 minutit.

Kolibakter põhjustab soolenakkuseid

Kolibakter (E.coli) esineb rohkelt inimeste ja loomade soolestikus normaalse mikrofloora osana. Patogeensed E.coli tüved erinevad mittepatogeensetest tüvedest antigeeni struktuuri poolest, mis määrab nende patogeenseid omadusi, sh toksiinide tootmise võimekust ning patogeensed tüved võivad põhjustada raskeid soolenakkusi.

Nakkusallikaks on patogeenset kolibakterit kandvad kariloomad (peamiselt veised, lambad, kitsed, hirved ja muud) või haige inimene. Täiskasvanud haige eritab EHEC baktereid väljaheidetesse umbes nädal aega ja lapsed kuni kolm nädalat.

Kuni 85 protsendil haigusjuhtudest on levinud haigustekitaja saastunud toidu ja joogivee kaudu. Sagedamini levib haigustekitaja mittepastöriseeritud piima, ebapiisavalt kuumtöödeldud liha, taimeidude, rohelise salati ja muude köögiviljadega. Hügieeninõuete mittetäitmisel võib inimene nakatuda ka haige poolt saastatud pindade või esemetega kokku puutumisel. Nakatuda võib ka suplemisel saastunud vees.

E.coli nakkuse peiteperiood on 3–8 päeva.

E.coli nakkuse tavalised sümptomid on verine kõhulahtisus ja kõhukrambid. Suurem osa haigestunutest paraneb 10 päeva jooksul, kuid 5–15 % haigetest(peamiselt alla 5-aastastel lastel ja vanemaealistel inimestel) võib tüsistusena kujuneda hemalüütilisureemiline sündroom (HUS), mida iseloomustab äge neerupuudulikkus ja närvisüsteemi talitlushäired. HUS kujuneb tavaliselt ühe nädala jooksul pärast haigestumist ja võib lõppeda surmaga.

Haigust diagnoositakse epidemioloogilise anamneesi, haiguspildi ja laboriuuringute alusel. E.coli nakkuse ravi põhineb rehüdratatsioonil. Mitmetel juhtudel on antibiootikumide kasutamine vastunäidustatud, sest see võib suurendada tüsistuste tekkimist.

Kolibakteri nakkuse vältimiseks tuleb korralikult pesta juur- ja puuvilju ning liha korralikult läbi küpsetada vähemalt 70 kraadi juures. Toitu valmistades tuleb puhtana hoida tööpinnad ja töövahendid, vältida ristsaastumist ehk toored toiduained, eriti liha, tuleb hoida valmistoitudest eraldi. Valmistoitu ei tohi pikka aega soojas hoida. Soovitav on valmistoitu hoida külmkapis ja sealgi mitte üle 1–2 päeva. Tõhus ennetusmeede on käte pesemine pärast tualeti kasutamist ja enne söömist.