Meeleavaldusel, mis kandis pealkirja „Vabastage süütu Aivo Peterson ja teised Eesti patriootid-poliitvangid!“ nõudsid venemeelse erakonna KOOS liikmed vahi all viibivate liikmete vabastamist.

Harju maakohus võttis märtsis kuni kaheks kuuks vahi alla Aivo Petersoni, keda kahtlustatakse Eesti vabariigi vastase suhte loomises. Petersoni kaitsja Mati Senkel vaidlustas vahistamise määruse ringkonnakohtus.

Erakond KOOS meeleavaldus

Aprillis jättis Tallinna ringkonnakohus Senkeli kaebuse rahuldamata ja Harju maakohtu 11. märtsi määruse muutmata.

Koos liikumise KOOS juhi Aivo Petersoniga vahistati ka endise Öise Vahtkonna liikmed Andrei Andronovi ja Dmitri Rootsi.

Erakond KOOS meeleavaldus

Kohus nõustus riigiprokuratuuri taotlusega, et kuriteokahtlus on põhjendatud. Kohtu hinnangul võivad mehed vabaduses viibides asuda kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ja on ka oht, et nad võivad kuritegude toimepanemist jätkata.

Päev enne vahistamist teatas kaitsepolitsei, et pidas kinni liikumise KOOS juhi Aivo Petersoni, keda kahtlustatakse Eesti vabariigi vastase suhte loomises. Lisaks Petersonile pidas kaitsepolitsei kinni veel kaks meest – ühe Eesti kodaniku ja ühe Eesti elamisloaga Venemaa kodaniku.

Erakond KOOS meeleavaldus

2023. aasta riigikogu valimistel kandideeris Aivo Peterson Vasakpartei nimekirjas ning kogus Ida-Virumaal üllatuslikult suure hulga hääli – 3968.

Valimiste eel külastas Peterson Venemaa okupeeritud alasid ja teenis sellega Eestis tugeva pahameele. Intervjuus Eesti Ekspressile ütles Peterson, et peab end patrioodiks ja rahu eest kõnelejaks, rahvadiplomaadiks. Just see olevat põhjus, miks ta okupeeritud aladelt videoid postitab. Ta möönis, et „ilmselt“ toimus reis Vene eriteenistuse heakskiidul.

Eesti vabariigi vastase suhte loomises ja pidamises süüdi mõistetud isikuid võib oodata reaalne vangistus. Karistusseadustiku paragrahvi 235´1 lõige 1 lubab määrata kuni kuue aasta pikkuse vangistuse.