Naiskodukaitse korraldab vaikivat mälestusüritust „Ma ei unusta Sind!“ viiendat aastat. Tänavu võetakse fookusesse küüditatud lapsed.

President Alar Karise sõnul näitas nõukogude võim end 1941. aasta juuniküüditamisega kogu oma räiguses. „Esmalt võeti Eestilt oma võim, küüditamisega püüti allutada aga Eesti kodanike vaim. Küüdirongidesse viidi need, kelle rolli peeti omariikluses kõige kandvamaks ning nendega koos terved pered ja suguvõsad. Küüditamine kui kurjuse küüniline tehnoloogia pole paraku kusagile kadunud. Näeme sedasama praegu ka Ukrainas. Me ei unusta neid, kes vägivallaga me keskelt võõrsile on viidud,“ ütles president.

„1941. aastal viidi kodudest jõuga ära terved perekonnad koos lastega ning kui lastel õnnestuski kodumaale jääda, ei kohtunud paljud neist enam kunagi oma vanematega. Eestis on peale kasvanud põlvkonnad, kes ei ole kogenud sõda ja repressioone. Oleme selle eest tänulikud, kuid seda olulisem on mälestust hoida,“ lisas Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.

Must-valged leinalindid lehvivad kokku 70 raudteejaamas üle Eesti. Näitamaks, et me mäletame, kutsub Naiskodukaitse inimesi märkama raudteejaamades leinalinte ning jagama nendest sotsiaalmeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja oma perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised-lapsed-vanurid. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941-1951 Eestist enam kui 30 000 inimest, Memento andmetel olid neist ligi 10 000 alaealised.