TÖÖINTERVJUU | Lauri Hussar: kui Eesti 200 saab riigikokku, siis pole Reformierakonnal takistusi üht või teist ellu viia
(413)EKRE esindajate suust on Hussari sõnul kostnud üsna Kremli-meelseid sõnavõtte, mistõttu ta ei näe nendega koos töötamise võimalusi.
Kes suuremate erakondade juhtidest sobib paremini peaministriks? Viienda parteijuhina astus Delfi „Tööintervjuul“ üles Eesti 200 juht Lauri Hussar, kelle eestvõttel loodab uus jõud esimest korda riigikokku pääseda. Teda intervjueerisid Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ning Delfi ja Eesti Päevalehe poliitikatoimetaja Raimo Poom.
Lauri Hussar rääkis algatuseks, et loodab tulevases valitsuses eelkõige Eesti 200 väärtusi ellu viia. „Pean alustama sellest, et olen Eesti 200 esimees ja kannan erakonna väärtusi, milleks on uuendusmeelsus, eestimeelsus ja liberaalsus. Just need põhimõtted teevad mind pisut eristuvaks kõikidest teistest erakonna esimeestest. Tahaksin, et neid väärtusi kantaks edasi ka järgnevate aastate Eestis ja neid tahaks loodetavasti tulevases järgmises valitsuses ellu viia.“
Kui oletada, et Eesti 200 saabki valitsusse, kuid mitte siiski peaministriportfelli, siis mis valdkonna ministriks Hussar enda arvates sobib? Eesti 200 eelmine juht Kristina Kallas sobiks nagu valatult haridusministriks, aga Hussarile ei oskaks kohe valdkonda pakkuda.
„Kristina Kallas kindlasti ongi väga hea haridusministri kandidaat. Ja ma olen täitsa kindel, et ta on järgmine Eesti haridusminister,“ tunnustas Hussar oma eelkäijat.
Enda valdkonnast rääkides pakkus ta kohe mitu varianti. „Mina olen lõpetanud Tartu ülikooli teoloogia erialal, olen töötanud üle 20 aasta ajakirjanduses. Kindlasti on neid ministriportfelle, mida ma tänu laiale ajakirjanduslikule portfellile võiksin kanda, rohkem kui üks. Mulle pakub huvi kultuuriga seotu, ka majandusvaldkond, sest olen päris palju oma ajakirjanduslikus töös kokku puutunud majandusvaldkonna ja -uudistega. Aga ei ole ka välissuhtlus minu jaoks võõras. Neid erinevaid ministriportfelle, mille üle võiksime läbi rääkida, on päris palju,“ arvas ta.
Jutt viitab, et eesmärk on kindlasti valitsusse saada, kuid kas esimest korda riigikokku pääsev erakond peab kohe valitsusvastutuse võtma või võiks esimesed neli aastat poliitikat õppida?
„Eesti 200 loodi neli kuud enne eelmisi riigikogu valimisi. Eesti 200 on kogunud neli aastat jõudu ja teadmisi ning kokku pannud ambitsioonika meeskonna ja programmi. Oleme täna valmis võtma valitsusvastutust. Eesti 200 tahab tulevases valitsuses kindlasti oma ideid hakata ellu viima,“ vastas parteijuht.
Seejärel taheti Hussarilt teada konkreetsemate eesmärkide kohta, mida tema ja ta erakond valitsuses saavutada tahavad. Näiteks tuletati meelde tema sõnu, mille järgi ta kandideerib valimistel, et EKRE ei saaks võimule. Kas see on tähtsaim eesmärk või on midagi veel?
„Eesti 200 kõige olulisem eesmärk on pakkuda valijale võimalust ja perspektiivi näha ka kaugemale, kui on vaid ühe koalitsiooni või valimisperioodi nelja-aastane tsükkel. Tahame pakkuda pikka plaani ja see on meie keskne hoiak,“ ütles Hussar.
Ta tunnistas, et EKRE-ga koos töötamise võimalusi ta ei näe, muu hulgas nende Kremli-meelsete juttude tõttu. „Mis puudutab EKRE-t, siis olen korduvalt öelnud, et meil on väga keeruline kaaluda EKRE-ga valitsusse minekut põhjusel, et meie väärtused on väga erinevad. EKRE ei esinda liberaalseid ega ka väga paljusid gruppe või vähemusi esindavaid hoiakuid. Lisaks on EKRE esindajate suust kõlanud üsna Kremli-meelsed jutupunktid. Ja neid väärtusi Eesti 200 ei jaga.“
Eesti 200 juht räägib muudkui pikaajalistest plaanidest, mida kõike teha. Aga kas ta ei karda, et kui tema erakond pääseb riigikokku ja võib-olla valitsusse, siis põrkutakse ikka selle igapäevase poliitikaga, mis on nagu vorstitegemine, ja plaanidest ei jää palju järele?
„Vastan ausalt, et kardan,“ tõdes Hussar.
Aga tema sõnul ollakse selleks valmistunud ja juba tehtud plaan, kuidas valitsuses oma programmi ellu viia. „Oleme lisaks oma valimisprogrammile koostanud ka selge plaani, kuidas tahaksime oma ideid hakata ellu viima ka valitsuses, ja tahaksime sellest kindlasti kinni pidada. Sellest lähtudes oleme kokku pannud ka oma valimismeeskonna, tahame kogu kompetentsi panna Eesti heaks tööle,“ selgitas ta.
Küsitlejatele ei andnud ikkagi rahu Hussari kindlus, et Eesti 200 saab kohe valitusse. Talle meenutati, et pärast kohalike omavalitsuste valimisi sai partei küll suurtes kohtades, nagu Tallinnas ja Tartus, volikogusse, kuid mitte koalitsiooni. Sinna pääseti ainult Narvas, kus praeguseks ei tea enam keegi, kes võimul on.
Hussar vastas, et tema on ju Viimsis võimuliidus. „Mina olen täna kohalikus omavalitsuses koalitsioonis ja oleme seal palju korda saatnud. See tähendab, et muutus on võimalik,“ märkis ta.
Seejärel tõstatas ta ise küsimuse, millisesse koalitsiooni võiks Eesti 200 riigikogus kuuluda. „Me täna oleme selgelt välja öelnud, et ilma Eesti 200-ta pole võimalik Eestis moodustada progressiivset ja tulevikku vaatavat koalitsiooni. Reformierakond on korduvalt öelnud, et [nad] viiksid oma suured ideed ellu, siis oleme kuulnud seejuures ka lauset, et koalitsioonikaaslased justkui ei luba. Kui Eesti 200 on järgmises parlamendis, siis ma arvan, et Reformierakonnal on paljud takistused kadunud, et viia ellu üks või teine oluline aspekt. Meil on päris mitu kattuvat punkti, sealhulgas maksuküüru kaotamine, mille osas me kindlasti leiame ühise keele,“ tegi ta ikka väga läbinähtavalt Reformierakonnale silma.
See pani kohe küsima, kas pole pentsik, et Hussar on valmis suure erakonna kannupoisiks minema? „Eesti 200 läheb ellu viima oma ideid ja oma maailmavaate eest seisma,“ vastas Hussar. „Eesti 200 on uuendusmeelne, liberaalne ja eestimeelne erakond. See on selge maailmavaade.“
Eesti 200 olevat 21. sajandi jõud, uus jõud, Euroopa jõud, aga nende valimisvideo algab lipsusõlme kohendamisega, viis meest pingutavad ülikonnanööpe ja tagaplaanil on kaks mustvalgestes riietes naist. Eesti 200 tundub nagu 18. sajandi erakond, ei olnud küsitlejad rahul.
Hussar vastas, et seal kõrval jooksis ka teine reklaam, kus kõik kandidaadid olid superkangelasteks riietatud, mis kindlasti kõnetas noori. „Kui vaatame, kui palju naisi Eesti 200 ridades kandideerib, siis meil on sotsiaaldemokraatide järel suuruselt teine hulk naisi. Meil on ka kõige rohkem naisi ringkondade esinumbrite hulgas,“ tõi ta kohe esile.
Aga miks siis Eesti 200 reklaamid rõhuvad maskuliinsusele, jõule, testosteroonile?
„Meil on ka reklaam, mis muuseas koosneb ainult naistest. Kindlasti ei rõhu me ainult testosteroonile, rõhume sellele, et meie erakond koosneb ekspertidest ja inimestest, kes on oma valdkonna asjatundjad, ja seda see reklaam ka ütleb,“ selgitas Hussar.
Aga kas Eesti 200 valimisnimekirjade kohta võiks öelda, et need koosnevad inimestest, kes on oma vanast erakonnast tüliga ära tulnud, või siis inimestest, kes on targad, kuid pole teistesse erakondadesse sobitunud, sest nad on jube keerulise iseloomuga?
Hussar kinnitas, et see pole nii, ja puistas varrukast näiteid. „Toon mõned näited: Irja Lutsar pole kunagi kuulunud erakonda, Johanna-Maria Lehtme ja Kalev Stoicescu samuti. Kui siit läheme edasi, saame palju inimesi, kes pole kuulunud ühtegi erakonda. Ka Lauri Hussar on kuulunud vaid ühte erakonda, mille nimeks on Eesti 200. Meil on väga palju uusi inimesi, kes toovad täiesti uut mõtlemist Eesti poliitikasse ja seda on hädasti tarvis.“
Lõpetuseks päriti Hussarilt, kas tema meelest peaks riigikogu erakondade fraktsioonide juures toimuv lobistamine ehk eri huvide edendamine läbipaistev olema. „Ma arvan küll. Meil on isegi programmipunkt, mis näeb ette, et samamoodi kui ametiasutustes võiks lobistamine riigikogu juures olla läbipaistvam.“
Kuidas on Eesti 200 endaga, kas nende juures on ka lobimas käidud? Lauri Hussar vastas, et on küll, kuid kinnitas, et kõik on käinud avalikult. „Saame ju kogu aeg kokku huvigruppidega, kes tahavad oma mured ära rääkida. See on ka üks osa poliitika sisust. Aga kui see hakkab kuskil varjatult toimuma, siis kindlasti on see probleem. Mul on olnud vaimiste eel sadu ja sadu kohtumisi inimestega, kes räägivad oma teemad meie jaoks lahti, ja ühel hetkel on see ka viis, kuidas poliitikat tehakse. Huvigrupid annavad teada oma seisukohtadest ja ühel hetkel erakonnad langetavad otsused, milline on valimistel nende hoiak ühe või teise teema suhtes. Aga kui see toimub kuidagi varjatult, siis see on probleem,“ selgitas ta.
Hussari sõnul on Eesti 200 taganud kohtumiste avalikkuse näiteks sotsiaalmeedias pilte jagades. „Meie kohtumised on täpselt nii avalikud, et me pole neid varjanud ja oleme teinud päris palju pilte nendest kohtumistest, mida oleme ka sotsiaalmeediasse üles pannud,“ lausus Hussar.
