TÖÖINTERVJUU | Martin Helme: näen, et valimised võidakse EKRE-lt varastada. Olin kümnendi parim rahandusminister!

Peaministriameti ebameeldivam külg on Helme arvates vajadus kaaslasi veenda asjade ära tegemise vajaduses.

Kes suuremate erakondade juhtidest sobib paremini peaministriks? Teisena astub Delfi „Tööintervjuul“ üles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ehk EKRE esimees Martin Helme. Intervjueerijateks on Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Delfi ning Eesti Päevalehe poliitikatoimetaja Raimo Poom.

Martin Helmel on siht selge, miks ta valitsust juhtima soovib asuda. „Põhjus on ilmne. On ameteid, kus saad ära teha palju, ja on ameteid, kus saab teha vähem. Peaministri amet on üks selline, kus saan ära teha palju. Ja mul on palju asju, mida ma tahan ära teha.“

Samas on Helme pidanud varasemalt eri ameteid eri edukusega: ajakirjanikuna sai hästi hakkama, ettevõtjana kukkus läbi. Kas peaministri amet on lihtsama valiku teed minek?

Helme polnud nõus, et ta läbi kukkus. „Ma ei arva, et ma ettevõtjana läbi kukkusin. 50% alustavatest toitlustusettevõtetest lõpetavad pankrotiga. Juhtus, et ma jäin valele pole seda fifty-fifty't. Aga näiteks kirjastus, mida ma viis aastat juhatasin – minu jaoks oli see töövõit. Kui ma sinna läksin, oli see kaelani võlgades. Kui ma sealt ära läksin, oli see toimiv ettevõte. Kui lahkusin, hakkas kõik muidugi uuesti alla käima,“ seletas ta.

EKRE juht aga märkis, et tal on ette näidata rahandusministriks olemise kogemus, kus ta enda sõnul erakordselt hästi hakkama sai. „Aga ma pidasin ka väga edukalt rahandusministri ametit. Ma arvan, et olin kindlasti viimase kümne aasta parim rahandusminister, mis oli aastatel 2019–2020. Ma olen üldse erinevaid ameteid pidanud.“

Kindlasti ei koosne peaministri amet aga vaid headest külgedest. Mida näeb Helme valitsusjuhi töö kõige ebameeldivama küljena?

Helme leidis, et selleks on teiste veenmine. „Ma arvan, et kõige ebameeldivam iga poliitilise ameti juures on see, kui pead veenma oma kaaslasi. Ükskõik, kas nad on koalitsioonikaaslased või erakonnakaaslased või laiemas võtmes oma toetajad. Veenma mingites asjades, kus sa saad aru, et need on vaja ära teha, millest teised veel aru ei saa.“

Mis on seekord EKRE punased jooned valitsuse tegemisel?

2019. aasta riigikogu valimiste järel rääkis EKRE palju punastest joontest, kuid tegelikult neist loobuti. Seega päriti Helmelt, mis on tema arvates punased jooned seekord valituse moodustamisel.

„Selge on see, et ilma energiahindade alandamiseta pole mõtet valitsusse minna,“ vastas ta esmalt.

Kas abordikeeld tuleb? Kas jõuametite juhid vahetatakse teie valitsuses välja?

„Ega ma nüüd ei hakka koalitsiooniläbirääkimisi üle meedia pidama. Seda ma kindlasti ei tee,“ üritas ta natuke kõrvale hiilida.

Aga abielureferendumi toote uuesti teemaks?

„Traditsioonilise perekonna kaitse on meil programmis kindlalt sees. Me oleme ainus erakond, kes seisab traditsioonilise pere kaitsel, seda teemat me ei hülga.“

Veelkord, kuidas jääb abordikeeluga?

„Me ei ole kunagi öelnud, et tahaksime seda keelata. Oleme öelnud, et see ei peaks olema riiklikult rahastatav. Meie eesmärk peaks olema, et nii vähe kui võimalik neid Eestis üldse oleks. Iga laps peaks saama Eestis sündida.“

Aga jõuametite juhtide määramise tühistate?

„See, mida tänasel päeval valitsus teeb, et ta määrab ära ametite juhid, kelle ametiaeg saab täis alles poole aasta pärast, on ebademokraatlik. Sellised otsused tuleb tühistada.“

Jõudes majanduse juurde, rääkis Helme oma plaanist see õitsele puhuda. „See pole raketiteadus. Esmalt energiahinnad alla, elektri hind alla, kütusehinnad ka alla. Teiseks maksulangetused, mis elavdavad majandust, mis on osaliselt seotud energiahindade alandamisega. Ja kolmas, mida kohe saab teha, on ikkagi bürokraatia vähendamine,“ seletas ta ja lisas, et pikemas plaanis on vaja muuta haridussüsteemi, et oleks tööturul pakkuda inimesi, kes seal midagi oskavad ja tahavad teha. „Aga see ei ole koheselt tehtav.“

Helme arvas, et just bürokraatia vähendamisega on võimalik ettevõtete heaks palju teha. „Eesti võttis just üle ühe keskkonna direktiivi, mis nõuab teatud ettevõtetelt tuhandeleheküljeliste aruannete kirjutamist igal aastal. Sajad ettevõtted peavad juba praegu täitma kohutavalt mahukaid aruandlusi küll metsanduses, keemiatööstuses, põllumajanduses. Need on täiesti tarbetud. Bürokraatiat on pööraselt!“

Tema hinnangul tuleks hulk kontoritöötajaid saata pigem midagi tegema. „Meil on liiga palju inimesi, kes istuvad kontorites maksumaksja raha eest ja tegelevad kellegi teise kontrollimisega. Need inimesed peaksid majanduses tegema midagi kasulikku.“

Mida teeks Helme peaministrina, kui talle pakutaks NATO peasekretäri kohta?

Sügisel peab Põhja-Atlandi allianss leidma uue peasekretäri Jens Stoltenbergi asemele, kes loobus edasistest ametiaja pikendustest. Helmelt küsiti: kui Eesti peaministril või presidendil peaks sügisel olema võimalik asuda NATO peasekretäri kohale, siis kumba ametit peaks ta eelistama?

„Ma ei saa teiste eest rääkida, mina jääksin Eestisse,“ välistas Helme kõrge rahvusvahelise töökoha vastuvõtmise.

Kui Helme tahab vähendada bürokraatiat, alandada energiahindade sees olevaid tasusid, siis peaks ta leidma ka toetust ning sõpru Euroopa Liidus, et seda saavutada. EKRE esimehelt päriti, kes on need EL-i juhid, kellele ta peaministriks saades kohe helistab, et tööle hakata. Väga konkreetselt ta ei tahtnud siiski vastata.

„Kui küsida, kellega, siis EL-is on üsna tavalised huvidepõhised liidud. See sõltub väga palju teemast. Rahandus- või maksundusküsimustes on sul liitlased ühed riigid, näiteks Holland või Iirimaa, aga immigratsiooniküsimuses on teised riigid, Itaalia või Ida-Euroopa riigid,“ rääkis Helme. „See sõltub ka palju sellest, kes on võimul. Näiteks, kui vaatame, kas oleksime saanud Rootsiga aasta tagasi asju ajada, siis vastus on ei, sest eelmine valitsus oli vasakpoolne. Täna on Rootsis parempoolne valitsus ja nende suhtumine on kasvõi immigratsiooni-teemalistes küsimuses meile palju lähemal, kui ta oli veel aasta tagasi,“ sõnas ta, kuid samas ei öelnud, kas Rootsi peaminister oleks vajalike plaanide teostamisel ta esimene liitlane.

Teiseks pakkus Helme välja, et on võimalik ka EL-is kokku lepitud nõudeid lihtsalt mitte täita. „Euroopas pole ühtegi riiki, kes kõiki neid direktiive täidaks. Eesti on üks usinamaid, kelle vastu on praegu rikkumismenetlusi vähe,“ märkis Helme ja nõustus, et neid võiks vabalt rohkem olla. „Absoluutselt. Peab ütlema, et meile see ei sobi, meie seda ei tee.“

Kui EL-is kokkulepitu jääb pikalt täitmata, võidakse liikmesriigile ka trahve määrata.EKRE esimees ei teinud sellest aga suurt numbrit, olles veendunud, et trahve ei tule. „Ei tule alati trahvid. Vaieldakse lihtsalt aastaid. Pärast lepitakse mingi kompromiss kokku, muutub ühe või teise komisjoni positsioon. Oma asja tuleb ikka ajada.“

EKRE-l on olnud pidevalt mure e-valimistega, Helme sõnul suhtuvad nad neisse lausa vaenulikult. Kas ta näeb siis, et valimised võidakse EKRE-lt varastada?

„Jah, näen küll,“ teatas EKRE esimees.

Tema väitel seisneb kurja juur selles, et e-valimisi ei saa vaadelda ega kontrollida – vastupidist ei ole talle võimalik selgeks teha. „Valimised ei tohi olla usu küsimus, valimisi peab saama vaadelda ja kontrollida. E-valimisi ei saa ei vaadelda ega kontrollida. Ühest otsast lähevad hääled sisse, masin vahepeal midagi arvutab, ja tulevad välja. Keegi ei saa vaadelda, kuidas hääli kokku loeti. Minule ei ole võimalik selgeks teha, et ma pean seda uskuma. Olen äärmiselt kriitiline ja minu meelest ei tohiks e-valimisi korraldada senikaua, kuni vaadeldavus ja kontrollitavus ei ole tagatud.

Küsitlejad aga imestasid: ometi kutsus EKRE oma valijaid reklaamides ju e-hääletama?

Helme pareeris, et seda ei tehtud. „Ei, me kutsume oma inimesi ikkagi paberhääletama. Te räägite pöördumisest välistoetajate poole. Kui neil ei ole kuidagi muul moel võimalik hääletada, siis inimene võib ka e-hääletada, kuid meie seda ei soovita.“

EKRE toetajad on kahtlustanud koguni, et erinevad avaliku arvamuse uuringud ei näita tegelikku EKRE toetust. Mille vastu siis Helme kontrollib, kas valimised varastati või läksid enam-vähem?

„Ma ütlen küsitluste kohta: kuu või kaks enne valimisi toimuvad küsitlused on nagunii propaganda. Neid pole mõtet üldse vaadata. Kõige leebemal viisil võib neile ette heita, et nad üritavad manipuleerida avalikku arvamust. Aga kui tahame need panna komplekti e-valimistega, siis seal tekib küsimus, kas küsitlused aitavad tekitada tausta, mis aitavad manipuleeritud valimistulemust muuta usutavamaks,“ seadis ta valimistulemused juba varakult kahtluse alla.

KONTROLL | Kui valmis on Helme kriisiks?

Praegu on väga keerulised sajad, väiksemad ja suuremad kriisid tulevad üksteise otsa. „Tööintervjuul“ uuritakse kõigi peaministrikandidaatide käest, kuidas nad on oma kodus valmistunud ootamatuks kriisiks. Päästeamet soovitab kõikidel inimestel või peredel panna valmis nädalane kriisivaru ja on teinud selleks ka vastava juhendi – kas Martin Helmel on peamised soovitused täidetud?

Kas teie kodus on varutud vähemalt 21 liitrit joogivett inimese kohta?

Arvan, et on.

Kas teil on olemas aku- või patareidega töötav raadio ja taskulamp?

On.

Kas teie kodus leidub priimus toidu soojendamiseks?

Linnas pole, maal on.

Kas teil on nädala püsivaru toidupoolisest, mille seas on kõike järgnevat: paki- ja purgisupid; kuivikud, konservid, kommid ja küpsised?

Peaaegu. Kõik asjad on mingil hetkel ostetud, võibolla oleme vahepeal sealt võtmas käinud.

On teil kapis küünlaid, tikke ja sularaha nädalaseks vastu pidamiseks?

Kindlasti.