Euroopa Komisjon kaebab Eesti vilepuhumisseaduse tõttu kohtusse. Danilson-Järg: Eesti tajub seda direktiivi teistest riikidest erinevalt
(78)
Euroopa Komisjon otsustas täna anda Eesti ühes Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Luksemburgi, Ungari ja Poolaga Euroopa Liidu Kohtusse: põhjuseks asjaolu, et ükski neist riikidest pole täielikult üle võtnud direktiivi liidu õiguse rikkumistest teavitavate isikute kaitse kohta.
Nimelt peavad Euroopa Liidu liikmesriigid tagama tõhusad kanalid, mille kaudu avaliku ja erasektori töötajad saavad ELi õigusnormide rikkumisest konfidentsiaalselt teatada ning looma usaldusväärse süsteemi kaitseks kättemaksu eest. See kehtib nii asutusesisese kui ka -välise teatamise korral. Liikmesriigid pidid vajalikud meetmed vastu võtma 17. detsembriks 2021, ent pole seda siiani teinud.
Danilson-Järg: Eesti tajub n-ö vilepuhuja direktiivi teistest riikidest erinevalt
Justiitsminister Lea Danilson-Järg sõnas Delfile, et nn vilepuhuja direktiivi ei ole Eestis täielikult üle võetud seetõttu, et Eesti ühiskonnas mõistetakse selle sisu erinevalt, kui paljudes teistes Euroopa riikides. „Eesti jaoks on nö pealekaebamine okupatsiooniaja kogemuse tõttu tundlik teema,“ ütles Danilson-Järg ning lisas, et see on tekitanud olukorra, kus direktiivi pole suudetud täielikult üle võtta. Danilson-Järg sõnas, et direktiivi ülevõtmise eelnõu tuleks üle vaadata ja kärpida, et see ei jätaks nii intensiivset muljet eestlastele. „Muidugi Euroopa reeglid kehtivad ja kui kohus nii otsustab, siis peame trahvi maksma,“ märkis Danilson-Järg.
Justiitsminister sõnas, et praegune direktiiv võib jätta mulje nagu sellega kaasneks suured muudatused, kuid nii mõneski ettevõtluse valdkonnas on sarnased rikkumistest teatamise meetmed juba kasutusel osana sisekontrolli süsteemist. „Meil justiitsministeeriumis on ka määratud kindel inimene, kellele teavitada, kui on kahtlus, et tegu on tööalase rikkumisega,“ ütles Danilson-Järg. Ta sõnas, et ettevõtetele endile oleks samuti kasulik, kui töötaja saaks rikkumistest ettevõtte siseselt teavitada, mitte ei peaks otse näiteks meedia poole pöörduma. „[Direktiivis] on palju positiivseid aspekte, aga selle tervikpakett ei ole meie ühiskonnas heaks kiidetud,“ ütles Danilson-Järg.
Justiitsminister lisas, et suuremas osas jääb nii kohtus käimine kui ka direktiivi täielik üle võtmine aga järgmise riigikogu koosseisu lahendada.
Alustati mitu rikkumismenetlust
Esimene puudutab tsiviillennunduse ohutust - Eesti ole järginud lennuohutuse juhtimist ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamist käsitlevaid ELi õigusnorme.
ELi õigusnormide kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused tagama tulemusliku lennundusohutusriskide juhtimise ning ühtlasi ka siseauditite läbiviimise. Juhtimissüsteemis peab töötama piisaval arvul kvalifitseeritud töötajaid ning see peab võimaldama vahetada teavet ja abi teiste asjaomaste pädevate asutustega. Asjakohase ohutusjuhtimise ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise põhieesmärk on reisijate ja lennundustöötajate ohutuse pidev parandamine.
Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) uurimine on siiski näidanud, et Eesti ohutusjuhtimise süsteem ei vasta nendele nõuetele. Lisaks on pandud liikmesriikidele kohustus analüüsida perioodilisi aruandeid lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta ja määrata kindlaks parandusmeetmed. Eesti ei ole tõendanud, et see kohustus on täidetud. Eesti riiklikus lennundusohutusprogrammis ei ole aruannete analüüsi ette nähtud ning ka Eesti iga-aastastes ohutusaruannetes puudub teave meetmete kohta, mis võeti lennuohutust mõjutavaid juhtumeid käsitlevate teadete alusel. Eestil on ametlikule kirjale vastamiseks aega kaks kuud. Komisjon otsustas algatada rikkumismenetluse ka mereohutuse valdkonnas, saates ametlikud kirjad Eestile ja veel kaheksale riigile, kuna need ei ole järginud merestrateegia raamdirektiivi. Direktiivi eesmärk on kaitsta ELi meresid ja ookeane ning tagada nende ressursside säästev kasutamine. Direktiivi kohaselt pidid liikmesriigid oma seireprogrammid ja meetmeprogrammid vastavalt 15. oktoobriks 2020 ning 31. märtsiks 2022 läbi vaatama ja neid ajakohastama, mida aga senini tehtud ei ole. Komisjonile vastamiseks on aega kaks kuud.
Euroopa Komisjon otsustas täna algatada ja jätkata mitme liikmesriigi suhtes menetlusi, mis käsitlevad teenustega seotud õigusaktide rikkumisi. Nende otsuste eesmärk on tagada ühtse teenusteturu hea toimimise tagamiseks kehtestatud õigusnormide nõuetekohane rakendamine.
Komisjon on otsustanud saata ametliku kirja Eestile, tagamaks et parlamendi muudatusettepanekutega kehtestatavatele kutsealastele normidele tehakse eelnevalt proportsionaalsuse kontroll. Komisjoni tõstatatud väidetele vastamiseks on aega kaks kuud.
