Vääna-Jõesuust pärit Olga rääkis vestluses RusDelfiga, et monument oli pühendatud Nõukogude Liidu kangelasele Timofei Romaškinile, NSVLi tsiviillennuväe lennumehaanikule. Nõukogude ajal asus küla territooriumil temanimeline pioneerilaager. Nõukogude Liidu lagunedes jäeti laager aga maha ja selle territooriumile rajati kool. Monument asus kooli kõrval metsas.

Olga oli sellisest omavolist šokeeritud. Tema sõnul on sõda Nõukogude monumentidega kaootiline, sest Romaškinile ei antud kangelase tiitlit Punaarmee sõjaliste vägitegude eest. Ta oli tsiviilpiloot ja püüdes lennuki kaaperdamist takistada, viskas end kurjategijate kuulide alla. Ta kahtles, kas EKRE aktivistid teavad selle monumendi ajalugu.

Olga rääkis RusDelfile, et võttis ühendust Harku vallavalitsusega, kust talle selgitati, et monumendi teisaldamisest on räägitud juba pikemat aega, kuid vallavalitsus pole lammutamise osas otsust teinud. Ausamba demonteerimisest said nad teada alles Olga käest.

RusDelfi pöördus kommentaari saamiseks Harku valla abivallavanema Vytautas Martinonisi poole. Ta kinnitas, et oli teadlik EKRE liikmete ettepanekust Romaškini monument lammutada, kuid vallavalitsus sellist otsust ei teinud. Martinonis lisas, et jutud mahajäetud monumendi lammutamisest on kestnud juba pikemat aega. Teisalt ei osanud ta täpselt vastata, kelle maal monument asus. Ta pakkus, et selle all olev maa kuulub vallale.

Lammutamise algataja Jaanus Härms rääkis, mida ta teab monumendi ja pioneerilaagri ajaloost. Ta rõhutas, et monumendi lammutamise initsiatiiv tuli temalt, mitte vallavalitsuselt. Tema sõnul oli monument paljudeks aastateks unustatud ja mahajäetud.

„See nägi välja nagu tavaline prügi metsas, mitte nagu mälestusmärk,“ sõnas ta. Enne lammutamist võttis Härms ühendust ajaloomuuseumiga ja uuris, kas monumendi all on matmispaik. Muuseum vastas, et mälestise all kalmukoht puudub ning see ei kanna mingit arhitektuurilist väärtust. Jaanus Härms pakkus, et transpordib monumendi ise muuseumi territooriumile, kuid juhtkond keeldus. Küll aga palusid nad Härmsil monument endale jätta ja seda mitte kahjustada. Härms kinnitas RusDelfile, et teab monumendi asukohta ning on valmis selle üle andma igale inimesele, kes soovib oma isiklikule maale monumenti püstitada.

Tema sõnul tegid nad Facebooki postituse, et ei jääks mulje, nagu oleksid nad monumendi salaja varastanud ja minema viinud. Olga aga usub, et see on poliitiline aktsioon. Vestluses RusDelfiga ütles Härms, et tegevus oli erakonna vaadetega kooskõlas, kuid erakond ise selles ei osalenud.

Miks sai Timofei Romaškinist kangelane?

1954. aasta 8. jaanuaril lendas viie reisijaga lennuk liinil Tallinn-Minsk-Leningrad. Lennu ajal ründasid kurjategijad meeskonnaliikmeid eesmärgiga lennuk kaaperdada.

Võitluse tulemusena tabas lennumehaanik Romaškinit neli kuuli. Meeskonnaliikmed sidusid sissetungijad kinni, veritsevale Romaškinile anti esmaabi.

Lennuk pöördus tagasi Tallinna, Romaškin viidi haiglasse, kus ta vaatamata arstide pingutustele peagi suri.

9. märtsil 1954 määrati Romaškinile postuumselt Nõukogude Liidu kangelase tiitel.