2022. aasta juunis paluti Läti elanikel anda hinnang Ukraina sõjale. Uuringu tulemusel mõistis Venemaa sõjategevuse hukka kolm neljandikku kõikidest vastajatest. Neutraalseks jäi 13 protsenti inimestest ning Venemaa tegevust toetas avalikult vaid käputäis ehk 5 protsenti kõikidest inimestest.

Venekeelsete vastajate hulgas oli samas jätkuvalt erinevusi võrreldes küsitluse üldtulemustega. Vastuseid analüüsides märkis SKDS, et Läti venekeelsetest inimestest 40 protsenti mõistab Venemaa agressiooni ühemõtteliselt hukka, 12 protsenti toetab seda ning ligi kolmandik väljendas selles küsimuses neutraalsust. Veidi alla viiendiku inimestest jättis küsimusele sootuks vastamata.

Samas näitavad küsitluse tulemused, et Venemaad konfliktis otseselt ja vähemalt avalikult toetavate inimeste arv on vähenemas. Veel märtsikuus toetas Vene agressiooni 21% Läti venekeelsetest elanikest ning aprillis 13%.

Sellest lähtuvalt kasvab järk-järgult ka Ukrainale toetust avaldavate venekeelsete arv: märtsi alguses oli neid 22% ning aprilli lõpus juba 30%.

Viimase küsitluse tulemuste kohaselt mõistavad Venemaa Föderatsiooni tegevuse Ukrainas hukka eelkõige nooremapoolsed, 18–34-aastased kõrgharidusega venekeelsed vastajad, kellel on Läti kodakondsus.

Venemaa sõjategevust toetavad peamiselt vanemad, 53–63-aastased kodakondsuseta isikud, erasektoris töötavad, keskmise sissetulekuga elanikud ja maapiirkondade elanikud.

Lisaks küsiti, mida arvavad inimesed Riia Pārdaugava linnaosas asuva punamonumendi lammutamisest.

Küsitluse tulemuste kohaselt toetab Pardaugava monumendi lammutamist venekeelsete vastajate seas alla kümnendiku inimestest, kindlasti ei poolda seda 55 protsenti ja pigem ei poolda ligi viiendik vastajatest. Märkimisväärselt oli ka nendest venekeelsetest vastajatest, kes mõistsid hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas, 60 protsenti monumendi lammutamise idee vastu.

Läti keelt emakeelena kõnelejate seas oleks lammutamise poolt kolm neljandikku vastajatest, vastu aga vaid 10 protsenti.

Jaga
Kommentaarid