Pealtnägijaga rääkinud kooliõpilane ütles, et kanepit ei võeta narkootikumina, see on pigem taim. "Sellest tuleb inimestel hea tuju, miks peaks inimene välja vahetama midagi, mis talle rõõmu pakub. Kui sul pole pärast esimest korda midagi halvasti läinud. Arvad, et võib-olla see on normaalne. Ehk peaks see legaalne olema?" tunnistas ta.

Kuid SA Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliinikul on rääkida hulgaliselt lugusid sellest, mida kanep on noorte eludega teinud. Näiteks 14-aastane Tõnu, kes tegi koolist poppi ja hakkas kanepit tarvitama. Kiiresti tekkis tal kanepipsühhos, ta kaotas reaalsustaju, muutus agressiivseks ja paranoiliseks ning ei tundnud vanemaid ära.

Kliiniku juhataja Anne Kleinbergi sõnul oli tal oma luulusüsteem. "Poiss veetis pikki tunde päevas peegli ees ja nägi seal mida iganes. Olid ka hirmud, et teise maailma deemonid võivad tulla peeglist tema tuppa. Ja unehäired, inimesed ei suuda magada," kirjeldas ta. Kulus aastaid, et saada psühhoos kontrolli alla, poisil diagnoositi ka skisofreenia, vahendab saade "Pealtnägija".

"On inimesi, kelle aju on nii tundlik, et see mõjub kohe. Sul võib olla suurem tõenäosus haigestuda psühhoosi, see on täielik vene rulett," märkis Kleinberg. "Mõne jaoks laostub ühe suitsu pärast elu, sest sai sellise paanikahäire, et peab end pikalt ravima. Tundlikumate inimestega juhtuvad paanikahäired ja keskendumine ja uni läheb käest ära. Inimesed on tülitsevad, rahutud, impulsiivsed," lisas ta.

Sõltuvus- ja käitumisprobleemidega tuleb kliinikusse üha rohkem lapsi: aastas ligi 120, kolmandikul neist on narkoprobleemid, valdavalt kanepiga. Keskmiselt on patsiendid 14-aastased, noorim on olnud 9-aastane.

"Nad räägivad meile tsitaate Hollandist ja Bob Marley elust. On tavaline, et keegi üritab meile selgeks teha, et oleme siin pimedusest löödud. Kuid me oleme professionaalid, kes on nooruki psüühika enda jaoks selgeks teinud. Võin vaielda muude tõdede üle, kuid mitte selle üle," rääkis Kleinberg.

Hoiatav on ka lugu 15-aastasest Küllist, kes murdus pinge all, kui vanemad lahutasid. Ta lahkus koolist, läks baari tööle ja hakkas kanepit tarvitama. Külli sõltuvusest lahti ei saanud, 19-aastasena tuli ise haiglasse, oli külge saanud märksa tõsisema amfetamiinisõltuvuse ja ravib end täna antidepressantidega.

Kleinbergi sõnul on nukraim see, et kahjustused võivad olla pöördumatud ja kaotatud aastaid heastada ei saa. "Inimesed unustavad, et kui nad oma keha kahjustavad, siis nad nürivad oma potentsiaali. 20-aastased saadavad meile kurbi kirju, et doktor, palun aidake! Kuidas neil on tõsised keskendumishäired ja nad pidid ülikooli pooleli jätma. Siis peame vaatama, kuhu see täiskasvanu läheb, aga ta on seda ainet tarvitanud 14-aastasest saadik," kirjeldas ta.

Psühhiaatri sõnul ei ole mõtet pidada legaliseerimisest dialoogi, vaid pöörata tähelepanu hoopis noorte hoiatamisele. "Neile tuleb õpetada nägema elu laiemalt, et mitte kanep ja mu karm kamp ei ole kõige tähtsamad, vaid mõelda tulevikule ja elukvaliteedile. Seda 14-aastane ei hooma – et 24-selt nad enam ei saa taastada ega elada sellist elu, nagu nad oleks võinud, sest nad on oma aju liiga ära rikkunud," ütles ta.