Vormsi ujub nutikate lahendustega vastuvoolu
Saarel on kavas arendada oma elektritootmist, luua tark elektrivõrk, töötada välja kohalikele oludele sobiv passiivmajatüüp, arendada mikrotootmist ja e-teenuseid. Peale traditsioonilise turismi- ja puidutööstuse kavatsetakse saarele luua tarku töökohti ja ergutada loomemajandust, kirjutab ajakiri HEI.
Kui globaalse trendina kolib üha suurem hulk inimesi üha suurematesse linnadesse, siis vormsilased üritavad ujuda vastuvoolu ja välja selgitada, kuidas nutikate lahenduste abiga oleks võimalik elu maal.
Maikuu lõpus valmis Smart Vormsi projekti lähteülesanne, eeloleval suvel kirjutakse kokku kavatsuste protokoll ja sügisel luuakse sihtasutus. Projekti tutvustab üks eestvedajaid, Net Groupi juht Priit Kongo.
Millised on „Nutika Vormsi” esimesed sammud?
Projekt jaguneb kahe osa vahel. Üks pool on energeetikapool ja teine avalikud teenused. Energeetikapoolega alustatakse ka kohe, kuid esimesed tulemused võtavad kaks-kolm aastat, avalikke teenuseid saab käivitada üsna kiiresti.
Esimesed algatused on seotud e-tervishoiu ja e-kooliga. Näiteks e-tervishoiu lahendusi võib saare peal näha juba üsna varsti. Saarel on värskelt elanikke teenindav perearst ja näiteks lihtsamat tüüpi eriarsti konsultatsioone saab läbi viia üle interneti. See on üks esimesi tõsiseid asju.
Järgmistest lahendustest on näiteks mõeldud e-naabrivalvele, e-tuletõrjele ja e-politseile. Kui maja on varustatud GSM-valvega ja suitsuanduritega ning majas tekib ving, siis esimeses järjekorras teade läheb naabritele, kes saavad kohe reageerida. Kui on tulekahju, siis saab esimese ämbri visata naaber, mitte ei oodata saare keskelt tuletõrjeautot. Kui tekib sissemurdmishäire, läheb esimesena appi naaber jne. Need on asjad, millest on räägitud ja mis on kavas peatselt ette võtta. Teenuste kõrval on väga oluline kogukonna koostöö. Et kõik need targad lahenduses tööle hakkaksid, tuleb suunata inimesi koostööle ja koolitada ühistööd tegema.
Te olete Smart Vormsi projekti eeskujudena nimetanud Bornholmi saart Taanis ja Jeju saart Lõuna-Koreas. Mida te eeskujudena konkreetselt välja tooksite?
Kui Bornholm on tuntud tuuleparkide poolest ja Jeju on maailma suurim targa elektrivõrgu katsepolügoon, siis see, mida me Vormsil teha püüame, ei ole ei üks ega teine. Eelkõige me püüame välja arendada ja testida energia mikrotootmist ning arendada väikse targa kogukonna mudelit.
Jeju saarel välja arendatud lahendusi on sisse ostnud näiteks Kanada Ontario provints ja meiegi tahame oma projekti käigus tekkinud lahendusi tulevikus eksportida. Ehk müüa seda mudelit, kuidas panna tööle väike kogukond, kuidas seda energiatõhusalt majandada ja kuidas inimesed tuleksid ning jääksid linnadest maale. Nõndanimetatud ääremaastumise probleeme on väga paljudel riikidel väga paljudes piirkondades. Me arvame, et me saame tulevikus sellist mudelit müüa riikidele, kel on samasugused probleemid ääremaadega.
Kui Bornholm keskendub suurtele tuuleparkidele ja nad õpivad ning katsetavad, kuidas toota reaalajas elektrit ja kuidas sellega turul kaubelda, siis meie seda teha ei kavatse, ja vaatame, kuidas on võimalik luua targa võrgu väikeelektritootmise punkte ning millisel juhul see tasub ära, millisel mitte.
Milline koht Smart Vormsi projektis on turismil ja mis liiki turism see võiks olla?
Turismil on projektis väga tähtis osa ja saare põhiline majandustegevus ongi turismimajandus. Seerol on hulk turismiettevõtjaid, kelle eesmärgiks on hooaja pikemaks venitamine ehk et turistid alustaksid saarel käimist varem ja lõpetaksid hiljem ning nende kohalviibimine oleks pikem.
Kui rääkida turismitüüpidest, siis jätkata tuleks kindlasti kahe suunaga. Esimesena kindlasti välisturistidega ja neile turundada Vormsit kui endist rannarootslaste asupaika, teiseks tuleb arendada siseturismi. Näiteks võiks suvel terved IT-ettevõtete ja teiste asutuste osakonnad, kellele piisab töö tegemiseks kiirest internetiühendusest, viia suvel kuuks ajaks Vormsile. Töötajad võivad võtta kaasa näiteks pere ja osa ajast näiteks käia metsas või olla mere ääres.
Kui suvisel ajal on parimatel päevadel saarel kolm tuhat inimest, kas see on vältimatu kuri, mis tuleb hooajal ära kannatada?
Enne sõda elas saarel kaks ja pool tuhat inimest, mis tähendab, et saare vastuvõtuvõime on päris suur. Praegused 200–220 elanikku on väga vähe ja need suvised 2500–3000 inimest hajuvad saarele nii ära, et neid ei peaks kartma. Suvel võiks saarele ära mahtuma ka viis ja kuus tuhat inimest, küll aga siis peaks tõsisemalt tegelema ööbimis- ja toitlustamispoolega. Praegu ei ole saarel niipalju kohtasid.
Kas te näete eraldatust pigem eelisena või on tulevikus kavas ühendusi parandada?
Logistik ütleks, et see on puudus, Vormsi puhul on teatud eraldatus selge eelis ehk eraldatus on väärtus, mida inimene läheb Vormsile otsima. Meri kontrollib seda, et saar ei ole hoobilt ülerahvastatud ja hoiab ka turvalisuse kontrolli all. See on eelis, mida tuleb õieti ära kasutada.
Te olete rääkinud Vormsi-pärastest tuulegeneraatoritest. Teisalt jõudis möödunud aasta suvel ka ajakirjandusse vormsilaste terav vastuseis tuuleparkidele. Kuidas kavatsetakse selline vastuseis lahendada?
Ma ei tea, et meie projektis väga suuri pingeid oleks, sest me keskendume mikrotootmisele, mitte suurtele mitmekümne meetri kõrgustele propellerimetsadele. Meie keskendume lokaalse iseloomuga tuulegeneraatoritele ja päikesepaneelidele, mis ei tekita niipalju visuaalset müra. Sellele ei ole praegusel hetkel vastuseisu teada.
Kavas on korralda hulk teavitus- ja kaasamisüritusi. Kui me räägime targast maakonnast või targast saarest, siis selle üks osa on ka informeeritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kasutavad kogu loodud infrastruktuuri majandustegevuseks. Ma usun, et kui inimesed näevad, et sellised lahendused toovad kaasa turistide hulga suurenemise, ärivõimaluste paranemise ja rohkem töökohti ehk majandusliku olukorra paranemise, siis teevad inimesed usutavasti ka heal meelel koostööd.
Kui suured tuulepargid lähevad külast mööda, siis väikesed tuulikud liituvad kohaliku võrguga ja lisavad kohapealsele energiabilansile positiivset mõju. Need on kardinaalselt erinevad lähenemised ja meie projekti eesmärk on suuruse ja kasu vahel tasakaalupunkti otsimine.
Praegu on Vormsil maa ja majaprobleemid üpris keerulised. Kas vallaga on tehtud plaane, millisel viisil saarele nutikatele inimestele elamatulemise kohti luua?
See on ka üks projekti eesmärke, et välja selgitada põhjused, kuidas inimesi maale elama tuua. Projekti kaasatakse Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond, kes on uurinud, kus ja miks inimesed elada tahavad. Ilmselt nemad oskavad välja selgitada, millistel põhjustel inimesed linnast maale koliksid. Lisaks kiirele internetile, lasteaiale ja koolile, üritame välja selgitada, mida inimesed tegelikult otsivad ja need võimalused luua. Täna ei oska öelda, kas see saab olema noore pere tasuta maa pärast, kuhu ta saab ehitada oma maja, või on see mingi muu põhjus. Mõtteid on, aga nende realiseerimisvõimalusi tuleb esmalt uurida.
Praegu oleme projekti lähteülesande kirjutamise faasis ja kolme aastaga tahame luua tingimused elanikkonna suurenemiseks. Pikas perspektiivis võiks tänase kahesaja elaniku asemel saarel elada 700 inimest, mis oleks päris suur juurdekasv.
Teie nimetatud 700 ja vallavanema Urmas Pau tuhat inimest on maailma mõistes ikkagi ju maru vähe. Iga projekt nõuab teatud mastaapi, kas sellest oma lahenduste väljapoole müümiseks piisab?
Mastaap on väike, kuid meie eesmärgiks on ju välja arvutada mikroühiskonna ja mikrotootmise mudel. Samal ajal on see number piisavalt suur, et sellist mudelit testida. Kui praegu elab saarel kakssada inimest, siis me kavatseme luua mudeli, mille järgi saaks välja arvutada, kui inimeste arv oleks tuhat või kaks tuhat.
Sellisesse vahemikku jääb juba väga suurel hulgal sihtkülasid või piirkondi, mida me soovime püüda. Väiksuses ma probleemi ei näe. Suured võitlevad suurte probleemidega, väikesed väikestega ja kõigile on vaja oma lahendusi. Bornholmi rakendustega ei lahenda Vormsi probleeme ja vastupidi. Maailmas on turgu mõlema jaoks.
Milline on projekti ajaline raam?
Projekt peaks olema võimalikult lühike ja selgete eesmärkidega. Esimene periood on kolm aastat, mille jooksul me loodame saavutada juba konkreetseid tulemusi. Kolme aasta sisse mahub ära targa võrgu loomine, uue, saare tingimustesse sobiva passiivmaja projekt, võib-olla ka selle alustamine, hulk avalikke teenuseid ja oma energiatootmine. Kui võimalikust kahekümnest ideest realiseeritakse kolme aasta viis-kuus, on see väga hästi saadud.
Pikas perspektiivis peab töö jätkuma, sest paljud asjad lihtsalt võtavad oma aja. Kui me räägime detailplaneeringust ja tehnopargi ehitusest, siis juba see on viie-kuueaastane projekt.
Projektist ja projekti taustast saab pikemalt lugeda Eesti suurimast innovatsiooniajakirjast HEI.
