Virve Liivanõmm: Kas purssida vene keelt või mitte?
Kes õpetab ministrit?
Siinkirjutaja meelest on ülemäära vigane keel just eetris taunitav, iseäranis siis, kui nii räägivad riigi tähtsad ametimehed. Tavavenelane kuulab ja mõtleb, et mis neist eestlastest tahta, nad ei mõista ju lihtsaidki asju välja ütelda. Just raadiorahvale on see raske pähkel, sest subtiitreid jutule peale panna ei saa ja kui tõlget peale lugema hakata, teeb kuulaja otsuse, et kui ta ikka riigimehe enda häält ja hääletooni ei kuule, siis ta sellest jutust ka ei hooli. Lätlased otsustasid hiljuti, et riigimees peabki avalikult rääkima ainult riigikeelt.
Küllap on tõde kusagil keset küla, on tase, millest halvemini rääkida ei tohiks. Kes võiks need otsused teha, kui tähtsatel meestel on vaja vene inimestele rääkida olulist juttu? Ehk võiks see meil just Raadio 4 olla, kes ütleks peaministrile, et ta saab valitsust heal juhul juhtida tšetõre goda mitte tšetõre let. Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet arvab, et mõte pole paha, kui Toompea pressišefid appi võtta, kuigi salvestatud saates saab ka kääridega üht-teist teha.
Samas rõhutab Velmet, et eestlaste hulgas on palju vene keelt hästi valdavaid inimesi nagu ka vene keelt emakeelena kasutajate seas neid, kes räägivad ilusat eesti keelt ja keda võiks sagedamini eestikeelsesse eetrisse kutsuda. Terve programm pealelugemisega täita oleks Velmeti meelest katastroof: „Seda ei kuulaks keegi!” Pealelugemine on õigustatud juhul, kui kuulajani peab jõudma teave, mis on olemas ainult eesti keeles. Riigi presidenti kuulab venekeelne raadiokuulaja just sellisel moel. Igal üksikul juhul peab eraldi otsustama teabe või keele kasuks. Raadio 4 peatoimetaja ise on ungari ja vene filoloog.
Riigitruu teave Eesti elust
Avalik-õiguslik Raadio 4 on eetris 24 tundi ööpäevas, kogub nädalas 192 000 kuulajat Mandri-Eestist, Helsingi arvukast venelaskonnast, peoga ka Petseri kandist. Jaamas töötab 27 inimest.
Teadjad ütlevad, et see on ikka olnud intelligentne, igatahes riigitruu teave elust Eesti vabariigis 1993. aasta maist meie päevadeni. Kõik need aastad Raadio 4 juhtinud Mary Velmet on veendunud, et 17 aastat tagasi olid nemad eelkõige uudisteraadio ja teabekeskus, nüüd ikka enam kultuurikandja ja mitte-eestlaste identiteedi säilitaja.
Kui Raadio 4 alustas, ei olnud Eestis veel suurt muud kui põhiseadus kehtestatud, kroonid taskus, Lennart Meri Kadriorus, Ülo Nugis ja Mart Laar Toompeal. N Liidu sõjavägi seisis kindlalt paigal, iga kolmas inimene ei osanud eesti keelt ega mõistnud mõtelda, mis sellest ükskord välja tuleb, peaks tulema, saakski tulla. Eesti kodudes räägitakse praegugi enam kui sajas emakeeles. Kes eesti keelt pole kuulama harjunud, siis vene keelt ikka. Venekeelse põhihariduse kindlustame ju kõigile, kes riigikeelse kasuks pole otsustanud.
Väärkujutluste vastu
Pärast aprillisündmusi 2007 joonistus meie ette üsna üheülbaline pilt inimestest, kes just nagu kõik olid Tõnismäel venekeelse viinavõtmise poolt, hääletasid Tallinna etteotsa Savisaart ja istutasid hiljuti ülima huviga koos eesti rahva isehakanud juhi Nõlvakuga puid – istik eestlase ja labidas venelase käes või vastupidi. Milline on Raadio 4 arusaam oma kuulajaskonnast?
Mary Velmet ütleb, et Raadio 4 teeb saateid täiskasvanud haritud inimestele. Neist enam kui pooled on mehed. Ligi 60% kõrgharidusega mitte-eestlastest kuulab just Raadio 4, nad elavad eelkõige Ida-Virumaal ja Tallinnas.
„Pronksiööd käsitledes selgitasime, mis ja miks juhtus, analüüsisime osaliste mentaalsust ja hingeelu. Meie kuulajad on aktiivsed, löövad keskusteludes kaasa, eelkõige helistavad kärmesti, mida nad millestki arvavad. Meil oli varem avatud foorum, aga panime selle kinni. Modereerimiseks ei jätkunud jõudu, aga kõike avalik-õiguslikus ringhäälingus avaldada ei tule kõne alla. Seda kogemust, et keegi oleks Eesti riiki sõimanud, minul ei ole. Ka pronksiööl mitte. Kui sõimati, siis konkreetseid tegijaid.”
Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest.
