Viineri diiler
„Igal hommikul ootavad ees kümme uut probleemi ja need ei lõpe kunagi,” kirjeldab Horm tööd lihakombinaadis. „Negatiivse info hulk on suur — küll on masin katki, keegi jäi haigeks, kellelgi jäi jalg kuhugi vahele, küll pole klient rahul või tahab veel suuremat allahindlust.”
Hormil on sellel ametikohal jäänud töötada veel üks nädal. Ja vana aasta õhtul lubas ta, et on uuel aastal sõbralikum.
Jutt on Baltikumi suurimast lihatoodete valmistajast, firmast, kes on Eestis absoluutne valitseja — suuruselt järgmise lihatööstuse turuosa on kolm korda väiksem. Firma kasum on viimastel aastatel kapanud üles kümnetes miljonites kroonides.
Läinud laupäeval pidas lihatööstus traditsioonilist aasta alguse pidu. Firma üheksasada töötajat kogunesid Rakvere teatrisse. Esines vokaalansambel Noorkuu ja tehti isegi massistseeni võtteid veebruaris teleekraanile jõudva reklaamiklipi tarvis.
Lavale läksid „pealiku aastakõnet” pidama kaks inimest — Olle Horm ja Anne Mere. Üks ütles „head aega” ja teine „tere”. Uus juht oli kirjutanud ametivande riigi presidendi eeskujul, sest ta arvas, et küllap firma töötajad ootavad mingit sõnumit.
„Ma lubasin Rakvere turuosa hoida,” ütleb Anne Mere.
Ta püüab tagantjärele pingsalt meelde tuletada, mida ta veel lubas. Aga rohkem ei meenu. Vabandab, et tekst oli paberile kirjutatud.
Siis ütleb uuesti: „Turuosa lubasin hoida, kui mitte kasvatada.” See on kõige tähtsam.
„Siiani on meie turuosa vorstidel, viineritel, pasteetidel 32-33 ja lihal 45-50 protsenti,” vuristab Anne.
Järgneb midagi palvesarnast: „Iga teine viiner, mis Eestis süüakse, tuleb Rakvere Lihakombinaadist. Iga teine grill, mis Eestis süttib, on …” ja nii edasi, kokku viis punkti.
Muuseas, Anne Merest pole Eesti ajakirjanduses ilmunud mitte ühtki artiklit, samas on tema kujundatud kõik see, mida sööja Rakvere lihakombinaadist näeb — toodete valik, väljanägemine, reklaamiklipid.
