Venelanna: Vene lapsi ei muuda juurtetuteks keelekümblus, vaid vanemad

 (81)

Venelanna: Vene lapsi ei muuda juurtetuteks keelekümblus, vaid vanemad
Foto: erakogu

Minu poeg õpib Tartus viiendas klassis ning on keelekümblusklassis käinud alates lasteaiast. Olin loomulikult mures, kas laps saab hakkama ning kuidas teda õppimises aidata, kui minu eesti keel pole enam piisavalt hea. Tundsin ka hirmu — äkki laps unustab oma emakeele ja kultuuri.

Nägin, et nii mõnigi laps ei jätkanud koolis keelekümblusklassis, sest paljudel lastevanematel olid samad hirmud nagu minulgi. Praeguseks võin öelda, et ühelgi neist hirmudest ei olnud minu kogemuse kohaselt alust.

Loomulikult on inimesed erinevad ja lapsevanemad ei saagi kõike osata ega teada. Sellest pole samas ka midagi halba, sest laps saab ju alati paluda abi õpetajalt. Ka pole vaja muretseda kultuuritausta kadumise pärast, sest keelekümblusklasside õpilased õpivad oma emakeelt ja kirjandust võrdses mahuga tavaliste venekeelsete klassidega. Lihtsalt vene keele kui emakeele õppimist alustatakse pisut hiljem, teises klassis.

Keelekümblusklassis ei unustata juuri ning keelekümblejad ei tähista mitte ainult Eesti üritusi, vaid esinevad ka venekeelsetel etendustel, kontsertidel, peavad meeles vene rahva tähtpäevi jne.

Perekond on tähtsaim traditsioonide kandja

Lastevanematele, kes kardavad oma last keelekümblusklassi panna või kes tunnevad hirmu, et laps kaotab emakeele ja kultuuri tunnetuse, soovitan kodus lastega suhelda ainult emakeeles, vaadata emakeelseid saateid, lugeda rohkem kirjandust, käia teatris venekeelseid etendusi vaatamas ja säilitada oma pere traditsioonid. Oma lapsega tuleb veeta võimalikult palju aega koos.

Loe veel

Just perekond on rahvuslike pärandatavate traditsioonide, nagu keel ja kultuur, peamine hoidja ning tavade ja kommete põlvest põlve edasikandja.

Minu laps areneb keelekümblusklassis väga hästi ja omandab tunduvalt kergemini võõrkeeli. Oma emakeelt oskab ta hästi ja teiste ainetega on samuti kõik korras. Ta teeb suurepäraselt teiste lastega koostööd, armastab suhelda, naudib etenduste ettevalmistamist ja esinemist. Lisaks on poisil ka väga palju sõpru, sest ta ei karda rääkida mõlemas keeles. Ma ei ole täheldanud lapsel mingit stressi, sest ta õpib sõbralikus keskkonnas, kus kõik lapsed on vene peredest ning kellega ta saab suhelda oma emakeeles.

Teiste lastevanemate puhul näen, et sageli hakkab eesti koolis õppiv vene laps oma vanemaid häbenema, kuna oma sõpradega ja koolikeskkonnas tunneb laps end eestlasena ning ei soovi oma rahvusest rääkida. Vene koolide lastel tuleb aga lisaks emakeele õppimisele erinevate ainete raames tohutu suur hulk eestikeelseid sõnu pähe tuupida ja seega on ka pinge lapsele suurem.

Keelekümblusest õpib ka lapsevanem

Koos oma lapsega käin Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liidu suvekoolis 2005. aastast. Olles lapsevanem keelekümblusprogrammis, olen saanud palju kasulikke kogemusi — õppinud meeskonnatööd, saanud juurde vastutustunnet, uusi teadmisi enda ja oma lapse kohta, osalenud erinevatel üritustel ja koolitustel. Tunnen end enesekindlamana ja julgemana ning olen tutvunud paljude huvitavate inimestega ja seeläbi võitnud juurde uusi sõpru.

Nende kogemuste taustal olen veendunud, et keelekümblus võiks olla palju populaarsem mitte ainult lastevanemate ja laste hulgas, vaid ka lasteaedade ja koolide seas.

Oleks tore, kui peaaegu kõikide koolide arengukavas oleks sees ka keelekümblusprogrammiga liitumine ning lastevanematel tekiks võimalus suunata laps kodu lähedale keelekümblusklassi. Eriti vajalik oleks rohkemate keelekümblusklasside avamine suurema konkurentsivõimega eesti koolides, kus on rohkem õpetajaid ja võimalusi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare